Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Aaluust

Arvetes, et ildäsempel mulgi kultuuri alal asus muinasaa lõpupuul 3-4 kihlkunda. Kige täätum olli Henriku Liivimaa roonika lehekülgi pääl tuttaves saanu Aliste e Alistekund. Alliste kihlkunna alal arvates sinna kuulunu olevet Karksi maa-ala nink Ruhjast põhja puule jääve eestlistege asustet ala. Kesspaigan olli arvateveld Karksi muinaslinnus (Viljandi Muuseumi toimetised III, 2013).

Muinaskihlkonna olli ka Paistu ja Tarvastu. Usuteveld ollive üten Tarvastuge ka Elme, kuid saman põle võimatu kaksikkihlkund. Linnamäe ollive sõs Tarvastun Tarvastu linnus ja Elmen Tõrva Tansumägi.

Peräst muistse vabadussõa lõppu lätsive Mulgimaa ala tävven kuunseisun Mõõgavendade ordu kätte nink saive ildämp Liivi orduriigi osas.

Keskaig olli suhteliseld rahulik. Kannatuse akkassive pääle Liivi-Vene sõa aal ning jäkkus Poola-Rootsi sõdade keerisen.Rootsi aa lõpp olli seot suurte kannatustege, mis saive ürgüse 1695-1697 aaste nälläge nink jakkusive sõategevuse ja katkuepideemiege.

Peräst Põhjasõda ollive kõne all oleve kihlkunna sõategevuse nink 1709-1711 aasteni maade pääl möllänu katku peräst tühjäs jäänu ningu ülejäänu Eestimaa. Peräst Vene saaririigi kuunseisu minikit kuulus ala peprete perrä edimeld Pernu kreisi, ildämp jaotedi Pernu- ja Villändimaa vahel (Viljandi muusuemi toimetised, 2013).

1853 panni Abja mõisnik müüki 24 (tõiste andmete perrä 25) talu. Von stackelbergi õnnes olli ka peris pallu ostujõulisi talupoigi, kes suutsive mõisnigu antu inna ärä massa. 12 peremiist teive sedä tähtaas, ülejäänü massive raasike ildämp. 

Kunkotteld raha tulli?  Päämisi rahaallikit olli kaits. Edimeld olli Abjan akatu ühnä aigseld, joba 1836 aastel üle mintu raharendi pääle, mis muutis raha talumehel ädäpäratses vahendis. Tõises tähtses rahaallikus olli linakasvatus.

Suur talude ostmine tõi üten selle, et kigel es jakku maad nink mulgi talupoja pidiv oma rahal kasutust otsme tihtipääle kujjald. Nii veedeti ringi kigepääld üleaidsete kihlekundi man, sis lähimpiden maakundin, kun rentkigu es ole võimeise oma talusi vällä ostme võ es usu oma mõisnikke. 

Talude perisesostmisege üten olli köidet üits tõine Mulgimaa märk kah - aakohane taluäärben.

Perispermehes saien akas vahtne maaomanik suure uuge majapidamist uvvendeme, mille man üits tähtsempit tegemisi olli majaehitus. Enämp ei sobi sajandit kesten rehielamu, nüidsest muutus ainses väärtusligus elämus suur ja aakohane linlik elumaja. Eeskuju ja nimetus oma uvvele elukotusele võeti mõisast. Et Mulgimaal nimetedi mõisa pääoonet sii aig äärberis, akati selle perrä kutsme kige suurmepit ja uhkmpit talumaju kah. Kasulikkuse kõrval sai talumaja talunike jõukust ja seisust näitev märk. Üten ärrästemaja ehitemisege püünsive jõukampe talumehe perrä tettä mõisnige eluolu kammerte sissesäädmiseg, rõõvaste, süüke, käitumise ja tõisten asjade man egäpäevatsen elun (Viljandi Muuseumi Toimetised, 2013).

Rahva kultuuritegevuspõhines päämiseld seltsiliikumisel. Egän kihlkunnan ollive oma karskus-, tuletõrje-, aridus võ mänd muud nime tegevust avaligult kuuluteve seltsi, kuid nende vaba aa tegevus olli ütesugune: ehitedi ja arendeti raamtukogusi, tetti näitemängu ja peeti mõni lustlik laulu- ja rahvapidu.

Oolimede Mulgimaa uugsest majandusligust edesiminekust 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alul, jäi mulk vanamiilses ja alalhoidlikus. Kige enämp avadup sii ainelise kultuuri valdkunnan, näutüses rahvarõõvasten.