`Süvvä sai miu kodun nindapailu ku tahid. Söögi ollive `lihtsempe, ua, `erne, ubine, kapuste. Es tää kõrnitsest egä kurgist. Liha sai vähemp, kõrd päevän või ülepäevä ve.
Piimäl `panti rokka sekkä, `võeti lassige manu. Tõise lassige `taari joogi jaos. Einämaal `süüdi toorest `räime ja võid-`leibä, rokka rüübäti `pääle. Õhtu¦oodakus tetti kama. `Õhtu siss tetti tuli maha, `panti `räimi `vardas, lätsive einätule¦bäl iluses kõllatses. Ku jõgi lähüksen olli, `panti räime mõnikõrd nurikuge jõkke likku kah.
Kodun olli egä `õhtu enämpist piimäge puder ja räime. Sügüselt sai rehepessu¦aig küdsäkardulid ja puu¦alu¦bäl ahjun küdsäted
`räimi. Tuha¦sen küdsäted ubin (kartul) olliki sel aal peris paremp pala. Ütsilugu sai talituse aig taren suurepaa all mõni kardul küdsäted ja süüdi säälsamman pallalt ärä.
Mudu olli söögis ik `terve kardule, rasvag kardule, lihag na mudu küll keedeti. Kardule`putru, vedelid apukapustid, `pakse kapustid, pääkapustid, ubadeg kapustid...
Õhtus olli enämpist ik piimäg puder või jäl jahupuder. Meil `panti `piimä `pääle ja olliv ik vedele. Toores räim olli kõrvan.
Suvve`lõunas olli ik apupiim ja toores räim.
Talvelt es keedete ka `lõunas süüdi nindsamma ülejäänut ärä, lämitedi jälle ja. Ku oma rahvas olli.
Aput`piimä rüübäti `pääle suure livva siist puulusikideg. Nindasamma olli pudru süvvä puulusiku. Ega muud lusikud es oleki.
Suvvelt olli pühäbe¦ommuku ik piimäg kardulepuder. Võid `panti `sisse ja ää olli! Ütelti ik, et kardulevõi. Apupiim `pääle rüübäte. `Tatre`putru keedeti ka vahel, ss¦ku `piimä olli. Kesväjahust vedelt `putru keedeti ütsilugu. Sügüselt `viiti `lõuna¦aig `mõtsa ka va
t `kündjäle.
Ommukult olli enämpist `terve kardule, vahel soolane puder ka ja rasvag kardule.
Kuurt `panti mõni nurikutäüs paigale sügüselt, ku lehmä `kinni akasiv `jäämä. Küƒmetedi ärä, siss `panti `talve jahupudru¦bäl. Peris ää olli.
