Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Toetuse taotlejale 2014-2020

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

1.      KÜSIMUS: Mis on objekt Leader määruse mõistes?
VASTUS: objekt on asi või tegevus, millele taotletakse toetust ning mis oma olemuselt vastab ja mida kasutatakse vastavalt meetme eesmärkidele (nn sihipärases kasutuses). Juhul kui taotletakse toetust ehitise rekonstrueerimiseks (näiteks seltsimaja), siis objektiks ongi rekonstrueerimistööd, kuid selle raames tehtava tegevusena võivad olla ka ainult üksikute ehitise osadega seotud tegevused: näiteks vundamendi soojustamine, akende-uste vahetus, katusetööd, põrandate vahetus jms. Ehitiste ehitamise või rekonstrueerimise puhul peab silmas pidama, et lisaks ehitusloale peab toetava objekti ehitamine või rekonstrueerimine lõppema kasutusloa saamisega. Samuti on objektid Leader määruse mõistes (ja ka teistes määrustest) koolitus, tegevusgrupi üldkulud, õppereisid jne. 

2.      KÜSIMUS: kui taotletakse ettevõtja poolt sisseseade ostmist (näiteks õmblusmasina ostmist), kas siis peab ka ettevõtja ära näitama, kuhu ta selle masina tahab üles panna ja kas see ruum, kuhu masin pannakse, peab kuuluma temale või olema rendil?
VASTUS: Seade peab olema kasutuses ettevõttes kohapeal ehk et seade peaks olema kohas kus seda reaalselt kasutatakse. PRIA kohapealsete kontrollide käigus vaadatakse seadmete asukoht üle eeldusel, et ka viie aasta möödudes (järelkontrolli ajal) asub see seade samas kohas. Teisalt peab taotlejal olema õiguslik alus ruumile või pinnale kus seda seadet kasutatakse. 

3.      KÜSIMUS: Esitan taotluse äriühinguna, milliseid raamatupidamisega seotud dokumente ma pean esitama?
VASTUS:  Äriühingu puhul on taotlejal vaja esitada taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta kinnitatud majandusaasta aruanne , kui majandusaasta aruanne ei ole kättesaadav äriregistrist. Lisaks tuleb esitada äriplaan ja tulude-kulude prognoos.

4.      KÜSIMUS: Olen FIE ja milliseid raamatupidamisega seotud dokumente mina pean esitama?
VASTUS: Füüsilisest isikust ettevõtja puhul on taotlejal vaja esitada taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta bilansi ja kasumiaruande ärakiri või “Raamatupidamise seaduse” kohaselt kassapõhist raamatupidamise arvestust pidava füüsilisest isikust ettevõtja puhul taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaasta kohta esitatud residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu deklareerimise vormi E Maksu- ja Tolliameti kinnitatud ärakirja. Vähem kui aasta tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtja esitab tegutsenud kuude kohta kinnitatud  bilansi ja kasumiaruande, kassapõhist arvestust pidav füüsiline isik kulude-tulude aruande vahetult taotlemisele eelnenud kuu lõpu seisuga. Lisaks tuleb esitada äriplaan ja kulude-tulude prognoos.

5.      KÜSIMUS: Kui kaua läheb projektitoetuse taotlejal rahastamise otsuse saamiseni alates ajast kui taotleja on esitanud taotluse tegevusgrupile?
VASTUS: Juhul kui  projektitaotleja esitab aegsasti oma dokumendid ja ei jäta taotluse esitamist viimasele minutile, siis saab tegevusgrupp juba alustata taotluste tehnilise läbivaatamisega .Oleme arvestanud projektitaotluste tehniliseks kontrolliks, hindamiseks ja juhatuselt paremusjärjestuse kinnituse saamiseks aja kulu maksimaalselt kolm kuud alates taotlusvooru  sulgemisest. Juhatuse poolt kinnitatud paremusjärjestusega saadetakse kõik esitatud projektitaotlused  läbi e-keskkonna PRIAsse.  PRIA-l on taotluse rahuldamise otsuse tegemiseks  60 - 90 tööpäeva. Taotluse rahastamise või mitterahastamise otsuseid hakkab PRIA tegema kohe jooksvalt, kui taotlus on PRIA-ni jõudnud. Seega, ühest vastust on raske anda, kui palju aega võib kuluda rahastamise otsuse saamiseni, see oleneb paljudest aspektidest. 

6.      KÜSIMUS: Kas projektitaotluste kaasfinantseerimiseks võib taotleda toetust mõnest teisest fondist või allikast?
VASTUS: Ei või omafinantseeringuna kasutada teistest fondidest või muudest allikatest taotletud toetusi, ka hasartmängumaksust taotletav toetus ei lubatud. Toetuste andmise idee seisneb ikkagi selles, et toetuse taotlejal peab samuti olema huvi ja vastutus toetatava tegevuse suhtes. Sellest põhimõttest juhindub ka EL kes väga rangelt nõuab, et oleks välistatud ühele ja samale toetatavale tegevusele toetuste andmine. 

7.      KÜSIMUS: Kui teen olmeruumide renoveerimist, siis kas pean kirjeldama neid töid ka etappide kaupa – lammutus, pesuruum, kanalisatsioon, käimlad jne.
VASTUS: (Leader määruse § 30 lõikest 5) Abikõlblik kulu peab olema mõistlik, põhjendatud, selge, üksikasjalikult kirjeldatud, majanduslikult otstarbekas ja toetuse eesmärgi saavutamiseks vajalik. Taotleja tagab kasutatava toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.
Detailsed selgitused ja lahti kirjutatud tegevused/olukorrad annavad parema ülevaate ja on projektile ainult kasuks, kuid kindlasti tuleb ka arvestada projektikirjelduse mahuga, mis on 8 A4 lehte, kirjasuurusega 12. 

8.      KÜSIMUS : Kas projekti kirjutamise võib tellida ja kas see on rahastatav ettevalmistava tööna (kas on abikõlbulik)?                                                                       

      VASTUS : projektitaotluse koostamise kulu ei ole Leader määruse mõistes abikõlblik, kuna selle tegemist alustatakse enne PRIA`le taotluse esitamist.

9.      KÜSIMUS: Millal võib alustada?
VASTUS: tegevuse või investeeringu tegemist tõendavad dokumendid ei või olla väljastatud varem kui PRIA-le taotluse esitamise päevale järgneval päeval (§27 lõige 4). Lõplik kinnitus toetuse määramise kohta tuleb PRIA kinnituskirjaga , kuni selle ajani tegevused omal vastutusel.

10.   KÜSIMUS: Kas MTÜ võib teha laenulepingu äriühinguga, mis ei ole pank?
VASTUS: See on iga taotleja enda otsustada, kust ta saab raha investeeringu tegemiseks, ehk MTÜ võib küll teha laenulepingu äriühinguga.

11.   KÜSIMUS: Kuidas toimida kasutatud seadmete ostmisel? Mida PRIA kontrollimisel arvestab?
VASTUS: Kasutatud seadme ostmise korral lähtutakse Leader määruse § 30 lõikest 4. Selleks, et kontrollida § 30 lõike 4 punktis 1 „seadme ostmiseks ei ole pakkuja varem saanud toetust riigieelarvelistest, sealhulgas Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi“ toodud nõuet tuleb taotlejal esitada seadme müüja kinnituskiri selle kohta, mis seda nõuet tõendaks.  Määruse § 33 lõige 10 järgi tuleb PRIAle esitada ka kasutatud seadme ostmise korral hinnapakkumise ärakiri uue samalaadse seadme hinnaga, mis võimaldab PRIAl koheselt kontrollida ka § 30 lõike 1 punkti 2 nõuet „seadme hind on uue samalaadse seadme hinnast oluliselt madalam“. Meeles tuleb pidada, et kasutatud seadme ostmise korral nagu ka kõikidel teistel juhtudel jäävad kehtima nõuded hinnapakkumistele, mis on toodud määruse § 33

12.   KÜSIMUS:  Kuidas on lood selliste objektide ostmisega, mille kasutusiga ei pruugi olla viis aastat, kuid mille kohta kehtib viieaastane järelevalveperiood (nt pallid, sporditarvikud jms).
VASTUS: Selliste asjade soetamise puhul peab taotleja arvestama, et tal on objekti viieaastase säilitamise kohustus ja ka sihtotstarbelise kasutamise kohustus. Kui mõni asi peaks varem katki minema, peab taotleja selle ise asendama.

13.   KÜSIMUS: kas kohaliku omavalitsuse tegevused või investeeringud arvestatakse abikõlblikuks käibemaksu või käibemaksuta?
VASTUS: vastavalt määruse § 31 lõige 1 punkti 2 alusel ei ole abikõlblik käibemaks, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist käibemaksuseaduse alusel.

14.   KÜSIMUS: Kapitalirent , mis see on ja millised siin näited oleks, kuidas toimida?
VASTUS: Kapitalirent on teisiti öeldes liising, mille lõppedes läheb omandiõigus üle liisinguvõtjale. Liisingusse saate võtta masinaid, seadmeid jms. Jälgida tuleb seda, et liisinguandja peab olema "Krediidiasutuse seaduse" alusel ja korras tegutsev krediidiasutus või tema konsolideerimisgruppi kuuluv finantseerimisasutus (§ 43 lõige 3). 

15.   KÜSIMUS: Asendusinvesteeringu kulu - mis see on?
VASTUS: Asendusinvesteeringuteks loetakse investeeringuid, mille abil lihtsalt asendatakse olemasolev ehitis või selle osa või masin või seade uue  ajakohastatud ehitise või selle osaga või masinaga või seadmega ilma tootmismahtu vähemalt 25 % võrra suurendamata või tootmise iseloomu või kasutatavat tehnoloogiat  põhjalikult muutmata. Asendusinvesteeringuks ei loeta vähemalt 30 aasta vanuse ehitise täielikku lammutamist ja asendamist ajakohastatud ehitisega ega ehitise  rekonstrueerimist, kui selle kulud moodustavad vähemalt 50% uue samaväärse ehitise väärtusest. Asendusinvesteeringuks ei loeta ka rohkem kui kümne aasta vanuse masina ja seadme asendamist uue masina ja seadmega.

16.   KÜSIMUS: kas projektiga seotud üldkulud on abikõlblikud? Kas projektijuhi tasu on abikõlblik?
VASTUS: Projektijuhi või eksperdi kulu on abikõlbulik ainult ühisprojekti, teadmussiirdeprojekti ja koostööprojekti raames. Projektijuhi või eksperdi tasu arvestatakse vastavalt töölepingule, töövõtu- või käsunduslepingule, sealhulgas seadusest tulenevad maksud ja maksed . Projektijuhi tunnitasu ei  tohi ületada 10.-€ ja olla üle 20% projekti abikõlblikest mitteinvesteeringuga seotud kuludest. Personalikulule võib juurde taotleda kaudset kulu, mis on 15% arvestatuna personalikulust.  Personalikulu ei ole abikõlblik kohalikule omavalitsusele ega riigimuuseumile, kui ekspert või projektijuht on ametnik või avalikus teenistuses töötav töötaja või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse hallatava asutuse töötaja, kelle tööülesanded on sarnased toetatava tegevusega.        

17.   KÜSIMUS: Kas projekti tegevustest tulenevad teenused tuleb sisse osta arvega või on lubatud ka käsundus ja töövõtu lepingud (projektijuht, laagrikasvataja jt)
VASTUS: Projektiga seotud tegevused on abikõlblikud nii teenusena sisse ostmisel, kui ka lepingu alusel.

18.   KÜSIMUS: Hinnapakkumiste kehtivus. Kui pika kehtivusega peavad olema võetud hinnapakkumised?

VASTUS: PRIA-le esitamise ajal peab olema kehtiv. Hinnapakkumine peab sisaldama tehniliste tingimuste loetelu ja olema esitatud kululiikide kaupa. Vaata hinnapakkumise vormi kodulehelt. Kuna otsus PRIA-st võib taotluse kohta tulla alles kuue kuu möödudes, siis võiks hinnapakkumised kehtida 6 kuud.            

19.   KÜSIMUS: Taotleja ja hinnapakkuja seotus?
VASTUS:Taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise nõukokku välja arvatud juhul kui tegevuse või investeeringu käibemaksuta maksumus ei ületa 1000 € (§33 lõige 5). 

20.   KÜSIMUS: Kas liitumistasud on abikõlblik kulutus ja milline on nende puhul toetusmäär?
VASTUS: Liitumistasu, kui infrastruktuurirajatise osa on abikõlblik §30 lõige 2 punkt 2), ja toetuse määr on kõigil taotlejagruppidel 60% (§ 34 lõige 7).

21.   KÜSIMUS: Tuletõrje veevõtukoht (maasse betoon rõngad, peal kaas ja ühendatakse toruga merest, sinna juurde manööverduse plats ja juurdepääsutee), kas see on infrastruktuuri projekt Leader määruse § 33 lõige 4 tähenduses?
VASTUS: Jah, konkreetsel juhul on tegemist infrastruktuuri projekt Leader määruse § 30 lõige 2 punkt 2 tähenduses.

22.   KÜSIMUS: Kas taotleja võib omafinantseeringuna kasutada ka vabatahtlikku tasustamata tööd?                                                                                        

       VASTUS: Leader määruse § 35 lõige 1 järgi võib mittetulundusühingu ja sihtasutuse projektitoetuse taotleja  omafinantseeringu osaks olla ka mitterahaline omafinantseering ehk vabatahtlik tasustamata töö. Määruse § 35 lõige 2 järgi võib moodustada see omafinantseeringuga seotud toetatavast tegevusest või investeeringu abikõlblikest kuludest kuni 9%. § 35 lõige 3 järgi on vabatahtliku tasustamata töö tegemise korral projektitoetuse maksimaalne tunnitasu ühikumäär kuni 4 € ja seadet või mootorsõidukit kasutades kuni 8 €.

23.   KÜSIMUS: Kuidas suhtute vabatahtlikkusse töösse, kui tegemist on näiteks laagri või huviala ringi juhendamisega?
VASTUS: Vabatahtlik töö eeldab seda, et töö tegemist on võimalik kontrollida nii kohapeal kui ka mõõta ajas. Samuti peab abikõlblik olema töö, mida soovitakse vabatahtliku tööna teha. Sellest lähtuvalt on laagri või huviala ringi juhendamine vabatahtliku tööna mõeldav ainult sellisel juhul kui tehakse töid, mille eest töötasu ei maksta. Vabatahtliku tasustamata töö tõendamiseks peetakse vabatahtliku töö päevikut, mida allkirjastatakse töö tegija ja projektitaotleja poolt. Päevikus kajastatakse  tööde kirjeldus, tehtud töö maht, töö tegemise aeg, tehtava töö ühiku hind, töö tegijad, töö tegemiseks kulunud aeg ja vajadusel töötegemiseks kasutatud masina, seadme sõi mootorsõiduki andmed.

24.   KÜSIMUS: Millised on logod ja muud nõuded objektide märgistamise osas?                                       

      VASTUS: Kõik toetust saanud objektid olema märgistatud nii Eesti leader logoga koos EL embleemiga kui ka Euroopa leader logoga. Täpsemalt saab vaadata: https: //www.riigiteataja.ee/akt/129122015051 

25.   KÜSIMUS: Kui ei ole valitud odavaim hinnapakkumine?

VASTUS: Siis peab olema seletuskiri juures, miks valiti kallim. Põhjendada rohkem kui ühe lausega. Kui hinnapakkumiste võrdlusel ei paista välja eelistused, siis on vaja piisavalt põhjalik põhjendus juurde panna.

26.   KÜSIMUS: Olen ettevõtja ja soovin taotleda toetust mootorsõiduki ostmiseks, milline on minu toetusmäär?
VASTUS: Mootorsõiduki ostmiseks toetuse taotlemise korral antakse ettevõtjale projektitoetust kuni 30% abikõlblike kulude maksumusest. Juhime tähelepanu, et abikõlbulik on mootorsõiduki soetamine, mille sihtotstarve on tegevusgrupi tegevuspiirkonnas elanikele teenuse osutamine (näiteks: rändkauplusauto).

27.   KÜSIMUS: Mis vahe on ühisprojektil ja koostööprojektil?
VASTUS: Ühisprojekti teostavad vähemalt 2 juriidilist isikut (partnerit), kellest vähemalt üks ei ole teine kohalik tegevusgrupp. Ühisprojektis saab teha pehmeid tegevusi ja tegevused viiakse ellu tegevuskava alusel 2- 4 aasta jooksul. Kui tegevustega on seotud ka otsesed investeeringud, siis on need samuti lubatud. Projekti esitab juhtpartner. Koostööprojekt on vähemalt kahe kohaliku tegevusgrupi, kes rakendavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 33 nõuetele vastavat strateegiat. Koostööprojektis võib lisaks osaleda muu avaliku ja erasektori partnerlusel põhinev ühendus, kelle põhikirjaline eesmärk on suunatud maaelu arendamisele ja kes on oma piirkonna kohta töötanud välja nimetatud nõuetele vastava strateegia. Koostööprojekt on 1-3 aastasi tegevusi hõlmav  projekt. Projektis osalejad sõlmivad omavahelise koostöökokkuleppe.

28.   KÜSIMUS: Mis on maastikusõiduk või mootorsõiduk - kas seotud registreeringuga ARKis? Nt krossimootorratas  (mida ei registreerita ARKis) - kas seda tohib osta?

 VASTUS: Krossimootorratas ei ole mootorsõiduk. Mootorsõiduk tuleb registreerida ARKis, vt liiklusseadust. Toetuse määr oleneb projekti sisust                                            

29.   KÜSIMUS: Mitu pakkumist tuleb võtta, kui soovitakse osta kasutatud seadet maksumusega üle 5000 euro?

      VASTUS: Peab olema võrdlev pakkumine samaväärse uuega ja vähemalt 1 kasutatud seadme pakkumus. Olenemata summast. Vt Leader määruse §33 lg 10, § 30 lg 4.

30.   KÜSIMUS: Milliste kriteeriumite järgi saab otsustada (näiteks otsustab PRIA), et MTÜ-le tuleks rakendada ettevõtjate toetusprotsenti. Teisisõnu: mille järgi otsustatakse, et MTÜ tegeleb ettevõtlusega?                        

      VASTUS: Projekti sisu järgi.