Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Põhikiri

MULGI KULTUURI INSTITUUDI PÕHIKIRI

Käesolev MKi põhikiri kehtib alates 11.12.2013

Üldsätted
1. Instituudi nimetus on Mittetulundusühing Mulgi Kultuuri Instituut, lühendatult MKI. Inglise keeles – INSTITUTE OF MULGI CULTURE.
2. Instituut on tulu mittetaotlev juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.
3. Mittetulundusühing Mulgi Kultuuri Instituut (edaspidi Instituut) on kohalikul partnerlusel põhinev vabatahtlik Mulgimaa valdade ja linnade ühendus.
4. Kultuuriajaloolise Mulgimaa põhituumiku moodustavad muistse Lõuna – Sakala viis kihelkonda: Halliste, Karksi, Helme, Paistu, Tarvastu. See ala langeb kokku piirkonnaga, mille asukad kõnelesid mulgi murret. Mulgimaa asub tänaste Viljandi ja Valga maakonna territooriumitel.
5. Instituudil on oma pangaarve, oma nimetusega pitsat ja sümboolika.
6. Instituudi asukoht ja aadress on Pärnu mnt 30A, Abja-Paluojas, 69403 Viljandimaa.

Tegevuse eesmärk ja saavutamise vahendid
7. Instituudi tegevuse eesmärk on:
7.1. Mulgimaa, kui ühtse majanduspiirkonna, infrastruktuuri, loodus- ja elukeskkonna arendamine.
7.2. Mulgimaale iseloomuliku murdekeele ja kultuuri uurimine, säilitamine, arendamine ja nimetatud tegevuste koordineerimine.
7.3. Mulgimaa elanike heaolu suurendamine, nende ajaloolise enesetunnetuse ja identiteedi kinnistamine.
7.4. Mulgimaale iseloomuliku hajaasustusega külades talude taastamise ja taluarhitektuuri säilitamise toetamine.

8. Eesmärkide saavutamiseks Instituut:
8.1. Koostab ja juhib arenguprojekte piirkonna arendamiseks lähtuvalt omavalitsuste ühistest eesmärkidest.
8.2. Korraldab EL tõukefondide ja muude vahendite kaasamist oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
8.3. On mulgi keele ja kultuuri aktiivseks teabekeskuseks, vahendajaks ja konsulteerijaks;

8.4. Koordineerib Mulgimaa kui ühtse turismipiirkonna tutvustamist;
Kultuuriajaloolise Mulgimaa põhituumiku moodustavad muistse Lõuna – Sakala viis kihelkonda: Halliste, Karksi, Helme, Paistu, Tarvastu. See ala langeb kokku piirkonnaga, mille asukad kõnelesid mulgi murret. Mulgimaa asub tänaste Viljandi ja Valga maakonna territooriumitel.
8.5. Koordineerib mulgi murde, kultuuri ja ajaloo õppimist ja õpetamist;
8.6. Kutsub ellu ja viib läbi tegevusi mulgi kultuuri ja keele populariseerimises;
8.7. Koordineerib ja algatab sihtuuringuid, kirjastab ja levitab trükiseid, osaleb ja koostab vastavaid televisiooni ning raadiosaateid;
8.8. Loob ajutisi struktuurilisi allüksusi erinevate projektide ja programmide elluviimiseks;
8.9. Osaleb või korraldab seminare, loenguid, näitusi, kursusi, loomingulisi konkursse jms., vahendab lektoreid, konsultante ning lähetab stipendiaate, korraldab tuluüritusi (näitusmüügid, loteriid jms);
8.10. Teeb koostööd kõigi Mulgimaa piirkonna arengut mõjutavate organisatsioonide ja üksikisikutega Eestis ning teistes riikides;
8.11. Võtab vastu annetusi, toetusi ja kingitusi;
8.12. Määrab stipendiume, auhindu ja kingitusi;
8.13. Arendab muud põhikirjaga kooskõlas olevat tegevust.

Liikmed
9. Instituudi liikmeteks on Mulgimaa vallad ja linnad, kes tunnistavad Instituudi põhikirja ja oma tegevusega aitavad kaasa põhikirjaliste eesmärkide elluviimisele.
10. Juriidilisest isikust liige teostab oma liikmeõigusi esindaja kaudu.
11. Liikmeks vastuvõtmise otsustab Instituudi liikmete üldkoosolek soovija kirjaliku avalduse põhjal.
12. Liige võib Instituudist omal soovil välja astuda sellekohase kirjaliku avalduse alusel. Liige võib liidust välja astuda ainult majandusaasta lõpul või sellest kirjalikult vähemalt kuus kuud ette teatades.
13. Kui liikme tegevus on vastuolus põhikirjaliste eesmärkidega või kui ta ei täida oma kohustusi Instituudi ees, võidakse ta üldkoosoleku otsusega Instituudi liikmete hulgast välja arvata.
14. Instituudi liikmel on õigus:
14.1. Võtta osa liidu tegevusest vastavalt käesolevas põhikirjas nimetatud eesmärkidele ja ülesannetele,
14.2. Tutvuda oma esindajate kaudu Instituudi juhtorganite ja komisjonide koosolekute protokollide ja muude dokumentidega;
14.3. Kasutada Instituudi võimalusi vajalike koostööpartnerite leidmiseks oma projektide ja tegevuse elluviimisel;
14.4. Kasutada Instituudi sümboolikat oma toodetel, väljaannetel ja nende reklaamimisel juhatuse otsuse alusel.
15. Instituudi liikmed on kohustatud:
15.1. Järgima Instituudi põhikirja;
15.2. Täitma juhtorganite otsuseid ja toetama Instituudi tegevust.

Juhtimine
Instituudi juhtorganid on Instituudi liikmete üldkoosolek ja Instituudi juhatus.
16. Instituudi tegevust juhib kõrgeima organina Instituudi liikmete üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek);
17. Üldkoosolek planeerib Instituudi tegevust ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle. 18. Üldkoosolekul esindab liiget omavalitsusorgani poolt nimetatud esindaja.
19. Üldkoosolek valib igal aastal enda hulgast Instituudi vanema, kelle pädevuses on esindada Instituuti.
20. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korralised istungid toimuvad vähemalt kord kvartalis.
21. Üldkoosoleku kutsub kokku Instituudi vanem, teatades liikmetele koosoleku aja, koha ja päevakorra vähemalt 7 päeva enne istungit.
22. Erakorraline üldkoosolek istung kutsutakse kokku:
23. Juhatuse ettepanekul;
24. Liikmete algatusel, kui seda põhjendatult kirjalikult nõuab 1/10 liikmetest;
25. Revisjonikomisjoni nõudmisel;
26. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole Instituudi liikmetest.
27. Üldkoosolek otsused loetakse vastuvõetuks kui nende poolt hääletab üle poole koosolekul osalevatest liikmete esindajatest.
28. Põhikirjas ettenähtud mittetulundusühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek.
29. Üldkoosolek on pädev otsustama kõiki Instituudi tegevusega seonduvaid küsimusi. 30. Üldkoosoleku ainupädevusse kuuluvad:
30.1. Juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
30.2. Juhatuse liikmete tasu suuruse ja maksmise korra määramine;
30.3. Sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse kehtestamine;
30.4. Instituudi aastaeelarve ja tegevuskava kinnitamine ja selle täitmise kontrollimine;
30.5. Juhatusele nõusoleku andmine tehingute tegemiseks, mis väljuvad kinnitatud eelarve või igapäevase majandustegevuse raamidest;
30.6. Instituudile eraldatud vahendite kasutamise üle otsustamine; 30.7. Vara kasutamise korra kindlaksmääramine;
30.8. Liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine;
30.9. Põhikirja täiendamine ja muutmine;
30.10. Instituudi eesmärkide muutmine;
30.11. Revisjonikomisjoni ja või audiitori valimine;
30.12. Juhatuse ja revisjonikomisjoni tegevuse aruande ärakuulamine ja neile hinnangu andmine;
30.13. Instituudi ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine.

Juhatus
31. Instituudi juhatus on kuni kolmeliikmeline. Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek kolmeks aastaks.
32. Juhatuse tööd korraldab, liikmete üldkoosoleku poolt nimetatud juhatuse esimees.

33. Juhatuse koosolekud toimuvad mitte harvem kui kord kahe kuu jooksul.
34. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälte enamusega kui juhatuse koosolekul osaleb üle poolte juhatuse liikme. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab esimehe hääl.
35. Juhatuse liikmele makstakse üldkoosoleku poolt määratud tasu Instituudi tööülesannete täitmise eest
36. Juhatuse ülesandeks on:
36.1. Instituudi juhtimine ja esindamine;
36.2. Instituudi eesmärkide täitmiseks tegevuskava koostamine ja selle täitmise korraldamine;
36.3. Üldkoosoleku istungite ettevalmistamine ja igal korralisel üldkoosolekul ülevaate andmine Instituudi tegevuskava täitmisest ja majanduslikust tegevusest;
37. Juhatuse esimees:
37.1. Juhib juhatuse tööd. Kindlustab üldkoosoleku ja juhatuse korralduste täitmise;
37.2. Käsutab Instituudi valduses olevat vara ja üldkoosoleku poolt kinnitatud eelarvet.
38. Instituudi kolmeliikmeline revisjonikomisjon või audiitor teostab järelevalvet:
38.1. Instituudi juhatuse tegevuse vastavust üldkoosoleku ja juhatuse otsustele;
38.2. Tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust Instituudi eelarvele;
38.3. Raamatupidamise õigsust ja vara kasutamise sihipärasust; 38.4. Instituudi poolt sõlmitud lepingute täitmist;
39. Revisjoni komisjon esitab revideerimise akti koos Instituudi majandusaasta aruandega üldkoosolekule kinnitamiseks;
Vara
40. Instituudi vara moodustub:
40.1. Sisseastumis- ja liikmemaksudest;
40.2. Varalistest annetustest ja eraldistest;
40.3. Fondidest ja abiprogrammidest saadavatest toetustest;
40.4. Tuluüritustel saadud vahenditest;
40.5. Majandustegevusest;
40.6. Tulust, mis saadakse vastavalt Instituudi põhikirjale mittetulundusühingute seaduses ettenähtud sissetuleku allikatest.
41. Instituut võib oma vara kasutada üksnes põhikirjalistel eesmärkidel.
42. Instituudi raamatupidamist korraldab juhatus vastavalt raamatupidamise seadusele.
43. Instituudi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras. Juhatus esitab aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest.
44. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

Tegevuse lõpetamine
45. Instituudi tegevus lõpetatakse:
45.1. Üldkoosoleku otsusega, kui selle poolt on hääletanud kõik üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest;
45.2. Liikmete arvu vähenemisel alla kahe või muu seaduses sätestatud suuruse.
45.3. Kui käesolev põhikiri on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.
46. Instituudi tegevuse moodustab üldkoosolek likvideerimise komisjoni, kes:
46.1. Kes korraldab võlausaldajate nõuete rahuldamise ja korraldab instituudi tegevuse lõpetamise vastavalt seadustele;
46.2. Ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud
vara üle Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste
nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.