Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Rahvaluule ja rahvalaulud

Rahvaluule

Rahvaluule ehk folkloor (inglise sõnast folklore 'rahvapärimus') on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta.

Rahvaluule on seega pärimuslik ehk traditsiooniline vaimne looming (esemeline pärimuslik looming kuulub etnograafia valdkonda).

Või siis: Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine (Tiiu Jaago, 1999).
Rahvaluule mõiste kujunemisest annab ülevaate Tiiu Jaago ajakirjas Mäetagused 1999.

Enamasti peetakse rahvaluuleks siiski ainult rahva poeetilist sõnaloomingut: rahvalaule, rahvadraamat, rahvajutte (muinasjutte, muistendeid, naljandeid, pajatusi), mõistatusi, vanasõnu ja kõnekäände (vikipeedia).

Perifeeriais on materjal unikaalsem, sisemaal stereotüüpsem, Eesti geograafilise keskme ümbruses kõige stereotüüpsem; lõunaeesti  materjal on läbilõhki unikaalsem kui põhjaeesti oma. Teisiti öeldes, lõunaeesti ja (teiste) perifeersete alade ainel on selge spetsiifika, põhjaeesti (eriti Kesk-Eesti) ainel spetsiifikat pole: on palju ütlusi, mis on tuntud ainult Lõuna-Eestis, ja väga vähe selliseid, mis on
tuntud ainult Kesk-Eestis (Arvo Krikmann, 1997; lk 121)

Sakala nr 67, 15. juuni 1936 Viljandimaa rahvaluule rohkuse poolest Eestis esimesel kohal

Suurlaulikud Epp Vasar, Purtsi Rõõt ja Puru Liisu - Anton Suurkask rahvaluule suurkogujaid.

Uuemad rahvalaulud

Rahvalaulud kihelkonniti

Rahvalaulu lisamaterjale

Rahvalaulus on lahutamatult seotud kolm komponenti - tekst, meloodia ja ettekandmislaad.

Paljud primitiivsed rahvad kutsuvad hüüete ja lauludega haldjaid põllule viljakust andma, halba ilma tõrjuma ja väsimust kaotama, nagu teame ka eesti lõikuslauludest.

Vanu laule saame liigitada regivärsilisteks (vanadeks) ja riimilisteks (uuteks).

Nn uuem rahvalaul hakkas kujunema 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esimesel poolel.

Rahvalaulu meloodiaks on rahvaviis.

Uuema rahvalaulu tunnused: tekst jaguneb salmidesse, mile vahel on refrään. Kasutatakse lõppriimi. Laul on mitmekesisem ja väga sageli kasutatakse erinevaid pille, lauldakse ka mitmehäälselt. Luale esitasid ka mehed (sõjalaulud). Nii mehed kui ka naised esitasid ringmängulaule.

Rahvapillid - kuni 20. sajandini oli valdavalt meeste ala.Rahvapille: pajupill, parmupill, torupill, väikekannel, viiul, lõõts.

Kus lauldi?

Laulmiseks olid oma kindlad olukorrad, aga laulda võidi kõikjal ja igal ajal, kus oli inimesi koos ja töö laulmist võimaldas. Sajandite jooksul meie maalt läbi sõitnud reisijad jutustavad laulmisest põldudel, eriti lõikusel. Rohkesti on andmeid laulmisest mõisas teol, tööle minnes või töölt tulles, ka üheskoos öömajapidamisel.

Suured laulupaigad olid ka pulmad, kus iga kombejärk nõudis oma saatelaulu ja kus peigmehe- ning pruudipoolsed kaasitajad püüdsid üksteist üle trumbata. Endastmõistetavalt lauldi talgutel. Palju lauldi kiigel, enamasti kiikudes, millele maasolijadki kaasa aitasid (Eduar Laugaste).  

Laule kasutati ka tantsude saateks. Mängude hulka loeme ka ringmängulaule.
* Laulud on ka teekäigul ajaviiteks.
* Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine.
* Kindla otstarbega üksilaul on hällilaul või äiutus.
* Kadunud omakse või sõbra surma puhul lauldi itke. Needki on üksilaulud, kus laulja leinameeleolusid väljendades ühtlasi heietab mälestusi kadunust. Ühtlasi on see leinaja kõnelus kadunuga.
* Lauluvormis retsiteeriti mitmesugust tõemaagiat (ussi-, hundisõnu vm.) ja arstimissõnu.
* Lastelauludest ühed sagedasemad on mängulaulud või mängu alguse liisuvalemid, viimaseid lihtsalt loeti (Laugaste).

Kui eri žanride kogumiskaarte (ja vanemaid uuematega) võrrelda, siis Arvo Krikmanni (1997) järgi:
Eesti suurimad laulualad on:
1) Viru-, Harju- ja Järvamaa puuteala ümbruse kihelkonnad (eriti Kuusalu ja Haljala);
2) Mulgi (incl. Viljandi ja Kolga-Jaani kihelkonnad);
3) Setu.
2. Eesti tähtsamad folkloorialad üldisemas plaanis on:
1) Lõuna-Eesti üldse, eriti Mulgi
ja Kagu-Eesti;
2) Ranna-Eesti, eriti kirdepoolne põhjarannik. 

Ülevaate koostas Kaja Allilender

Rahvalaulud

Mulgikeelseid rahvalaule Helme kihelkonnast

Mulgikeelseid rahvalaule Karksi kihelkonnast

Mulgikeelseid rahvalaule Halliste kihelkonnast

Mulgikeelseid rahvalaule Tarvastu kihelkonnast

Mulgikeelseid rahvalaule Paistu kihelkonnast

Karksi vanad rahvalaulud viisidega I

Taive Särg.

Karksi vanad rahvalaulud viisidega, I.

Ars Musicae Popularis, 18

Toimetanud Edna Tuvi ja Ellen Niit.

Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus,

2008. 416 lk.

Eesti rahvaviiside antoloogia I

Eesti rahvaviiside antoloogia I

Herbert Tampere

Lehekülgi: 152 , ISBN: 9985-851-94-3

Kujundus: Herbert Tampere

Väljaandja: EKM FO, Väljandmisaasta: 1999

Mitmekülgse eesti rahvaluule ja rahvamuusika uurija H. Tampere olulisemate tööde hulka kuuluva raamatu faksiimileväljaanne, mis ilmus esmakordselt 1935. aastal.

Raamat sisaldab valiku Lõuna-Eesti kultuuriregiooni lääne- ja keskosa - Mulgi-, Oandi- ja Mõnistemaa (Halliste, Karksi, Paistu, Tarvastu, Helme, Rõngu, Rannu, Puhja, Nõo; Kambja, Otepää, Kanepi, Urvaste, Sangaste, Karula ja Hargla kihelkonna ning Rõuge kihelkonna lääneosa) regilauludest.
Ulatuslikus sissejuhatuses käsitletakse piirkonna laulude ja viiside eripära, iseloomustatakse suuremaid laulikuid ning tutvustatakse laulude esitustavasid.
Uusväljaande saatesõna I. Rüütlilt.

Ants Taul

Ants Taul, sündinud 7. märtsil 1950 Tõrvas, on Eesti rahvamuusik (torupill, Teppo lõõts, akordion) ja torupillimeister.

Rahvamuusikuna on ta esinenud paljudes välisriikides.

Eesti torupillitraditsiooni taaselustaja ja edendaja. Johannes Tauli juhendatud rahvamuusika ansambli “Torupill” liige aastal 1972–1994. Pereansambli “Tuulepill” juhendaja 1995–2000.

Ants Taul on Mulgimaa Uhkus 2014.

CD : Aig Teppo lõõtsage, Viljandi Lõõtsaklubi, 2013

Torupill

Torupilliliike on enam kui tosin. Kõigil neil on erinev ehitus, heli ja ajalugu. Kuigi torupillide sünnikohas ei olda päris kindlad, on päritolupiirkondadeks peetud eelkõige Iraani ja Indiat. Päris täpselt ei ole teada sedagi, millal torupill Eestisse jõudis. Varaseimad teated torupillimängust Eesti linnades ulatuvad 15. sajandisse.

Torupilli on siin mail kasutatud nii pidudel, kui tavanditel. On üleskirjutisi, mille kohaselt oli torupilli isegi põllul väsinud tööliste ergutamise vahend.

Torupill koosneb neljast põhiosast: nahast õhukott, õhupuhumistoru (puhutakse kotti õhku sisse), sõrmiline (meloodia mängimiseks), bassitorud ehk burdoonid. Õhukoti materjale võib olla mitmeid: kõige tavalisemad on lähiümbruse loomade nahad (näiteks kitse, lamba, lehma, sea). Suurtel torupillidel on mitu bassitoru, mõnedel torupillitüüpidel on ka mitme lõõriga sõrmilised.

Mulgimaa torupillimängijate- ja valmistajate dünastiasse kuuluvad perekond Taulide kolm põlvkonda.Taulide talu kannabki Torupillitalu nime ja seal saab tellida mõnusa muusikaõhtu.

Lõõtsavägilased

Ansambel Lõõtsavägilased on loodud 2013. aasta detsembrikuus (ansambli sünnipäev on 29. jaanuar 2014, kuna siis toimus meie esimene ametlik proov) ning ansamblisse kuuluvad kolm noort lõõtsameest:
Andres Eelmaa, Rasmus Kadaja,Tobias Tae ja ansambli juhendaja Margus Põldsepp. Kõik poisid omandavad muusikalisi oskusi Karksi-Nuia Muusikakoolis.
 
Lõõtsavägilased mängivad põhiliselt rahva- ja pärimusmuusikat, kuid nad ei pane kätt ette teistelegi muusikastiilidele.

2016 juunis ilmus plaat Edimese numre miis.

Jauram

Jauram on Tõrva rahvamuusikaansambel, asutatud 1972.

Jauram on eesti rahvapill.

Aadress: Männiku 5, Tõrva 68605
Telefon: +372 5297 974
E-post: thea.leitmaa@torva.ee

Juhendaja Thea Leitmaa 

 

Anu Taul

Anu Taul - Helme kihelkonnast Riidajast pärit rahvamuusik ja helilooja, Ants Tauli tütar.

Mulgimaa rahvamuusik. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud.

Välja andnud rida CD-d: “Tähe tüdär” (2003) , “Engi aig” (2006), “Päevalodja” (2012) ja “Vikerkaart otsman” 2015

Singlid: “Tuulekellä” (2014), “Vaid viivuks” (2015)

Matthias Johann Eiseni raamatud

Julius Vilumets

Julius on Karksi piirkonna üks vähestest traditsiooni kandjatest, kes on mitmendat põlve lõõtspillimängija.

Pillimängimise on ta õppinud oma isalt.

Tema repertuaari kuuluvad nii kohalikud kui teistelt pillimeestelt kuuldud lood.

Viljandimaa, Karksi vald
Kontakt: +372 5303 7597
Omistatud kõrgem kategooria 2010 rahvamuusiiku ja lõõtspillimängijana

Anu Raud ja Julius Vilumets folgiklubis

Rein Pärtma

Paistust pärit lõõtsamees, Viljandimaa Lõõtsaklubi liige.

Välja andnud mitu CD-d.

Mari Sarv

Mulgimaa kunagise rikka regilaulutraditsiooni viimasteks kandjateks olid 1960. aastatel salvestatud Karksi lauljad. Mari Sarv (1884–1977) oli ise ühtlasi pärimusekoguja. Ta alustas kirjapanekute läkitamist Eesti Rahvaluule Arhiivi ajaleheüleskutse peale 1930. a. ja sai üheks arhiivi parimatest korrespondentidest. Laulud õppis Mari Sarv noorpõlves, elades perega Karksi mõisa moonakatemajas. Seal oli koos palju lapsi ja noori, lauldi karjas käies, peeti rohkesti simmaneid, kuuldi kiigel ja jaanitulel vanemaid naisi vanu laule laulmas. Mari õppis käsitööliseks, abiellus Anton Sarvega ja elas hiljem Nuia alevis.

Mari Sarve laule on salvestatud mitmel eri ajal, alates 1935. a. vaharullisalvestustest ja plaadistustest 1960.–1970. aastate lindistusteni.

Tema laulmisstiil oli ebatavaliselt aeglane ja kaunistusterohke, ka kõne olevat olnud pikaldane ja mõtlik (allikas www.folklore.ee)

Laulud:

Ilus neiu kiigel

Mets neidude vahel

Nukumäng

Kadri Kukk

Mulgimaa kunagise rikka regilaulutraditsiooni viimasteks kandjateks olid 1960. aastatel salvestatud Karksi lauljad.

Kadri Kukk (1893–1976) oli erakordne laulik 20. sajandi regilaulutundjate seas: tema regilaulurepertuaar oli väga suur ja oma laule laulis ta pidevalt, suulise pärimuse kandjale omase loomingulisusega, tema ainsaks laulmispaigaks oli kodu. Laulud õppis ta vanaemalt ja emalt käsitöid tehes. Kadri Kukk on öelnud, et lauldes andiski ema talle edasi oma õpetused eluks. Lauliku sünni- ja elukohaks oli Aniste küla Muriku talu maal asuv Sepatare.

Esimesed laulutekstid on Kadrilt kirja pandud 1921. a., 1960. a. alates külastati laulikut korduvalt ja jäädvustati umbes 80 eri laulu. Kogujad on kirjeldanud tema sügavat kaasaelamist laulude sisule, ehkki üldine esitusstiil on laulikule loomuomaselt tagasihoidlik ja sissepoole pööratud (www.folklore.ee)

Venna nurmed

Ema õpetus

Haned kadunud

Eleena Animägi

Mulgimaa kunagise rikka regilaulutraditsiooni viimasteks kandjateks olid 1960. aastatel salvestatud Karksi lauljad. Eleena Animägi (Helene; 1900–1993) oli kohalike inimeste sõnutsi viimane suur Karksi laulik.

Ta oli tuntud uuemate rahvalaulude esitaja ja laululoojana, vanemast laulupärimusest on temalt 1960. a. rahvaluulearhiivi ekspeditsioonil salvestatud üksnes kadrilaul ja karjasehelletus. Eleena emapoolses suguvõsas oli palju häid lauljaid, isa mängis viiulit.

Laulmisest kõneldes on ta meenutanud pikka karjasepõlve, mil juba hommikul loomadega välja minnes lauldi, et uni peale ei tuleks. Ta on koos mehega palju mänginud (kandlel ja viiulil) ja laulnud “pidudel, rahvaparkides, lossivaremetes, simmanitel” www.filklore.ee

Aja kari siia

Marie Helimets

Mulgimaa kunagise rikka regilaulutraditsiooni viimasteks kandjateks olid 1960. aastatel salvestatud Karksi lauljad. Marie Helimets (1891–1975) elas salvestamiste ajal 1960. ja 1971. a. Karksi kihelkonnas Mäekülas.

Marie oli pärit Tarvastu kihelkonnast, õppinud Viljandis, töötanud enne abiellumist ka mujal Eestis. Pärast pärimusekogujate tööga tutvumist hakkas Marie arhiivi kirjasaatjaks, tema saadetud materjali seas on esikohal lõppriimilised rahvalaulud, mida ta ise laulda armastas. Marie oskas ka mitmeid vanaemalt ja emalt kuuldud regilaule, mille viise pole peetud Karksile tüüpilisteks – ilmselt peegelduvad neis Tarvastu kihelkonna traditsioonid www.folklore.ee

Põld lindudele

Kadrilaul

Greete Jents

Mulgimaa kunagise rikka regilaulutraditsiooni viimasteks kandjateks olid 1960. aastatel salvestatud Karksi lauljad. Greete Jents (1884–1985) oli sündinud Karksi vallas mõisamoonaka peres, töötas põllutöölise ja kokana kodukohas ja kaugemal, muu seas ka Peterburis. Salvestamise ajal 1960. aastatel elas ta Nuias.

Greete oli elava loomuga, noorena pidudel innukas tantsija ja tundis rohkesti tollal moodsaid lõppriimilisi laule. Greete Jentsi regilauluoskusest teatas arhiivile Mari Sarv, kes märkis, et kolmest õest oli just Greete pärinud ema Kadri Jõntsi lauluande.

1960.–1970. aastatel on temalt korduvalt salvestatud u. 25 eri regilaulu, paaris laulus laulab kooriosa kaasa Mari Sarv www.folklore.ee

Päike, tule välja

Mets neidude vahel

Mehetepja (Maielaul)

Selma Lätt

Folklorist Selma Lätt (1909–1969) on nii siinse valimiku laulude koguja kui esitaja – plaadivalimiku ettevalmistamise ajal on temalt salvestatud lapsepõlves emalt õpitud Halliste loitse ja mängituslaule.

Selma Lätt sündis Karksi kihelkonnas Mornas, seejärel elas mitmel pool Halliste ja Paistu kihelkonnas, kus vanemad pidasid rendikohti.

1929. a. astus ta Tartu Ülikooli ja alates 1933. a. töötas Eesti Rahvaluule Arhiivis (sõja järel Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond) ning on tuntud ennekõike pulma- ja kalendritavade uurijana ja eri folkloorivaldkondi esindavate väljaannete koostajana www.folklore.ee

Taar apnep

Tihane

Kuits läits karja

Jaak Kõdar

Jaak Kõdar (1888–1976) elas salvestamise ajal 1961. a. Halliste kihelkonnas, Abja külanõukogu alale kuuluvas Tedremäe talus, kuhu ta hiljuti oli kolinud Karksist. Ta mängis kannelt vanapärases katmistehnikas, pill oli tugeva kõlaga ja mäng hoogne.

Pillimehelt salvestati 23 kandlepala ja ta mängis kaasa ka samal ekspeditsioonil salvestatud Abja külakapellis www.folklore.ee

Kannel: Sörk

Liisu Mägi elik Puru Liisu

Liisu Mägi (Puru Liisu) sündis 28.12.1833 Holstre Kutsiku kõrtsis - 17.01.1926 Paistu kalmistu.

Ta oli tuntud üle Paistu, Tarvastu ja Viljandi kihelkonna. Ta esines pulmades kaasitajana. 

Paistu kolhoos paigaldas 5. augustil 1979. a. esimesel Paistu piirkondlikul päeval mälestuskivi Puru Liisu hauale.

Puru Liisu repertuaar sisaldas lõikus-, õitsi-, kiige- ja pulmalaule, aga ka jaani-, mardi- ja jõululaule. Sagedane pulmades esinemine ja võistlus teiste laulikutega aitasid suurendada laulude hulka. Temalt on üles kirjutatud üle 9000 värsi nii regivärsilisi kui ka riimilisi laule.