​MTÜ Mulgimaa Arenduskoja juhatus andis välja järjekordsed Mulgi märgid kohalikele ettevõtjatele. Seekord pälvisid Mulgi kvaliteedimärgi kolm ettevõtet - Mulgi vallast OÜ Morna talu ja OÜ Kirnu/Popsi köök ning Tõrvas tegutsev OÜ Chaga. 

Kuues Mulgi pidu "Mia ja sia ütenkuun" toimub Karksi pargis 30. mail 2020. Nüüd saab iga soovija Hooandja keskkonna kaudu peo läbiviimist toetada:https://www.hooandja.ee/projekt/vi-mulgi-pidu  

Raha saab annetada kuni 15. märtsini ja kogutud raha eest renditakse videotehnika ja suur ekraan, mille abil näeb publik paremini laval toimuvat. "Soovime olla nähtavad ja jäädvustada toimuvat tänastele ja ka tulevastele põlvede," ütles VI Mulgi peo projektijuht Kai Kannistu.

Pidu algab teise Mulgi söögi festivaliga, toimub suur laat ja laval pääl astuvad üles külalised Setumaalt, Võrumaalt, Kihnust. Huvilisi ootavad õpikambrid, lasteala ja palju muud põnevat.

VI Mulgi peo kontsert algab kell 14 rongkäiguga, kuhu on oodata 1500 lauljat, tantsijat ja muusikut. Peo kavva on planeeritud nii esinemised kui kollektiivide ja publiku kooslaulmised ning -tantsimised. Kohapeal on võimalik pidu toetada ostes loteriipileteid ja osaledes suures loosirattas.

Kes soovib oma kollektiivi Mulgi peole registreerida, saab teha seda siin https://forms.gle/Jfy4t9L1UvAU6KZh7 kuni 1. märtsini 2020.

Mulgi Kultuuri Instituut kutsub ettevõtjaid, asutusi, väiketootjaid ja teisi huvilisi üles panema oma ettevõttele, ärile, tootele või üritusele mulgikeelne nimi või pealkiri ja pakub seejuures keelenõu.

Foto: Kaire Kannistu

Ilmar Kõverik on sündinud 23. veebruaril 1951. aastal Tõrvas Mulgimaal. Töötades juba 25 aastat Tõrva kirik-kammersaali juhatajana võib tema missioonitundest kantud ettevõtmisi Eestile tervikuna eeskujuks seada. Tõrva kirik-kammersaal on mitmekülgne kultuurikeskus, kus lisaks 35–40 kontserdile aastas korraldatakse veel loenguid, aktusi, konverentse, kunstinäitusi.

Juba aastaid  on toimunud Ilmari eestvedamisel loodusfestival „Las jääda ükski mets“. Ilmar Kõveriku elutööks võib pidada Helme kihelkonnast pärit tuntud inimeste elu ja loomingut tutvustava üritustesarja „Juured. Tuntud inimesi Helme kihelkonnast“ algatamist ja läbiviimist alates 2000 aastast. Nende 19 aasta jooksul on toimunud üle 200 kohtumise.  

Nimetatud tegevust võib käsitleda kui Helme kihelkonna vaimse keskkonna kujundamist ja loodus- ja pärandkultuuri kaitsmist. Ilmar Kõverik on toonud kohtumistele kirjanikke, kunstnikke, teadlasi ja nende järeltulijaid, hoides sellega nende sidet juurtega ning andes palju huvitavat teavet kohalikule rahvale.

Nii „Juurte“ üritused kui ka huvitavamad kontserdid kirik-kammersaalis ja olulisemad loodusnädala üritused on jäädvustatud DVDplaatidele. Ilmar Kõverik on loonud ka Tõrva Kirik-kammersaaali raamatukogu, kus on võimalik tutvuda „Juurte“ sarja inimeste kirjutatud või neid puudutavate raamatute ja DVD filmidega ning sarjas osalenute fotodega.

Ilmar Kõverik on tuntud ka suurepärase fotograafina, kes liigub nii kirik-kammersaalis kui mujal Mulgimaal ikka, fotoaparaat kaelas, et jäädvustada erinevaid kultuurisündmusi ja inimesi.

Ilmar Kõveriku suhtumist oma töösse iseloomustab tema enda lause : „Et väike koht saaks suureks, mitte ainult rahva arvult, vaid ka vaimult, selleks kultuuriasutused ja nende töötajad ju ongi“.

Ilmar Kõverik on pälvinud mitmeid kõrgeid tunnustusi:

2008. aastal Valgamaa teenetemärk;

2010. aastal Muinsuskaitseameti parima muinsuskaitsja tunnustus;

2011. aastal Valgetähe teenetemärk, Valgamaa kultuuripärli aunimetus;

2013. aastal Valgamaa pärandihoidja elutöö sõlg;

2015. aastal Tõrva linna Mari Kulli nimeline kultuuripreemia.

Ka ETV saade "Prillitoos" tegi lõigu Ilmar Kõverikust https://etv.err.ee/1019687/prillitoos

Mulgi Kultuuri Instituut annab Mulgimaa Uhkuse auhinda välja alates 2012. aastast. Auhinna eesmärk on tunnustada inimesi või organisatsioone, kes oma pikaajalise tegevusega on Mulgimaa pärandihoidjad, väärtustavad mulgiks olemist ning on andnud oma panuse Mulgimaa heaks.

Seoses viimaste kihelkonnaviitade avamisega Tartumaal kuulutas Eesti Rahva Muuseum välja suurprojekti lõppu tähistava fotokonkursi „Minu kihelkond“.

Fotokonkursile „Minu kihelkond“ on oodatud fotod aastatest 2018–2020, mis kujutavad kihelkonnaelu nüüdisajal nii pidu- kui ka argipäeval, nii suvel kui ka talvel, kajastades kihelkonna iseärasusi. Fotosid saab konkursile esitada kuni 1. märtsini 2020 ERMi pildisaatjate veebikeskkonnas Pildiait.

Viieliikmeline žürii valib konkursile laekunud fotodest välja parimad, millest koostatakse näitus.

Võitjad kuulutatakse välja 14. aprillil 2020 ERMi 111. sünnipäeval. Konkursi peapreemia on 1000 eurot. Võistluse koostööpartnerid on EV100, Laulu- ja Tantsupeo SA ning Maaleht.

Konkursi tutvustus ja statuut: www.erm.ee/et/minu-kihelkond

Kümne aasta jooksul paigaldati ERMi, Maanteeameti, EV100 programmi ja Kultuurkapitali koostöös Eesti põhi-, tugi- ja kõrvalteedele 1230 pruuni kihelkonnasilti, mis märgivad 107 Eesti kihelkonda.

Lisainfo:

Kalmar Kurs

avalike ja välissuhete juht

Eesti Rahva Muuseum

kalmar.kurs@erm.ee

tel 736 3086; 5332 6367

Video on vaadatav siit.

MTÜ Mulgimaa Arenduskoja juhatus otsustas anda välja Mulgi märgi kasutamise õigus ettevõtetele: Aaviku Marjatalu OÜ, Seedri Puukool OÜ, Maire Riit FIE, TransMovers OÜ, OÜ BodyFood.

Suvistepühal, 9. juunil kogunevad  Mulkide Seltsi liikmed üle Eesti Tarvastu kihelkonda, et koos tähistada Mulkide Seltsi 85. aastapäeva. Enne pidulikku kontsert-aktust tutvutakse Tarvastu käsitöökojaga, Suislepa tuulikuga ja 2018. aastal EV 100 auks rajatud Mulgi Majakaga ning süüdatakse Tarvastu kalmistul küünlad meie suurkujude mälestuseks. Järgneb pidulik koosviibimine Mustla rahvamajas, avalik  kontsert, arutelu tuleviku tegevuskava üle ning simman.

Päevakava

11.40     jalutuskäik mulkide tammepuu ja liputorni juurde, Tarvastu käsitöökoja külastus

12.40   Suislepa tuuliku külastus

13.30   Mulkide Seltsi 85. aastapäeva tähistamine Mustla rahvamajas. Kontserdil esinevad Tarvastu   Muusika- ja Kunstikooli noored, Tõrva  meesansambel ja Mulgi Segakoor. Kontserdile on palutud kõik huvilised.

Peale Mulkide Seltsi üldkoosolekut jätkub õhtu 17.00- 20.00 simmaniga.

Mulgimaa pärimuskultuuri toetamise eesmärgiks on väärtustada ja taaselustada Mulgimaale omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära, mis on erinevatele inimrühmadele nende igapäevaelu ja identiteedi osana omased ja olulised.

Toetuse abil soovitakse kaasa aidata vaimse kultuuripärandi väärtustamisele ja säilimisele ning püsimisele elavas kasutuses. Oluline on noorte sidumine esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamine, aga ka sellele kaasa aitavate tegevuste toetamine väljaspool Mulgimaad.

Lisataotlusvoor 2019. aastal läbiviidavatele tegevustele on avatud 6. maist 20. maini (k.a).

Mulgimaa pärimuskultuuri toetamise lisaeelarve on 21 029 eurot.

Taotlemine toimub Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuste menetlemise infosüsteemis. 

Taotlemisega seotud dokumendid on leitavad SIIT.