Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Uudised

Mulgi kiilt saap õppi mitmel puul

20. september 2017 Kell 07:07

Nagu egä sügüse, saave siikõrd kah jälle mitmen kandin kokku mulgi keele ringi. Murdekiilt ja vana aa asju saap miilde tulete nii Tarvastun, Tõrvan, Villändin ku Karksin.

Mulgi keele ringi tuleve kokku

Nagu egä sügüse, saave siikõrd kah jälle mitmen kandin kokku mulgi keele ringi. Murdekiilt ja vana aa asju saap miilde tulete nii Tarvastun, Tõrvan, Villändin ku Karksin.

Kige kavvemb om kuun käinu Villändi murdering, mes luudi joba 1998. aastel. Ütenkuun peetes ämäriguaiga, arutedes keeleküsimusi ja loetes mulgikiilsit välläandit. Villändi mulgi om esi kah paar mulgikiilset raamatukest ja üte elülaadi vällä andan. Murderingi viap Leili Weidebaum.

Tarvastu vallan Mustla pääl om murdeuvilise kuun käinu tosin aastet. Kõneldes, kulletes ja loetes mulgikiilsit jutte ja salmiksit, arutedes vana aa asju. Minevaaste panni Tarvastu murdering mulgi kiilde ümmer Kristjan Sanderi ulmejutu «Ei puhka siu sihen». Üits osaline om kah Hendrik Adamsoni murdeluuleauinna võitja ja mitme mulgikiilse raamatu autur Maie Perve.

Tõrva murderingil akkap kolmas aaste. Nii Tarvastu ku Tõrva ringi juhatep Kristi Ilves ja  kõrraldep Mulgi kultuuri instituut. Kokku saias paar kõrda kuun.

Karksi naise nimeteve oma kokkusaamisi Mokalaadas, mida peetes üits kõrd kuun Viiu Lepiku iistvõtmisege. Kokkusaamistel kõneldes muduki pallald mulgi keelen. Karksi mulgi om nõus võttan vanaaigsit talutüüsit esi läbi tetä ja üles võtta. Na om vällä andan kah mitu vilmikest, kust saap nätä ja kuulda, kudas vanal aal pühäsit peeti ja talutüüsit tetti. Mokalaata peetes Karksin joba kuus aastet.

Kik murderingi oodave jälle uusi liikmit kah. Et kampa lüvvä, ei pia peris mulk oleme ja mulgi kiilt mõistma, avitep sellest, ku asja vastu uvi om.

Tillikse mulgi saave jälle oma keelepesä

Mulgimaa lasteaidun om joba mitu aastet tettu mulgi keelepesäsit. Asi sai paar aastet tagasi akatuse Elme vallast, ku lasteaialatse akassive mulgikiilset õpetust saama Ritsu lasteaid-algkoolin ja Alal. Ildamb tulli manu Karksi lasteaid ja sii keväde läits valla Tarvastu lasteaia keelepesä.

Sii sügüs akkap keelepesä jälle kigin lasteaidun pääle. Elme ja Karksi vallan käip õpetemen Alli Laande, aviteve kohaligu lasteaiaõpeteje.

«Väige tähtis om joba väikeste mudilaste sidumine mulgi keele ja mede kultuuriperändusege. Läbi sihandse õpetuse om kige paremb tuvva latsi omakultuuri manu. Kik sii õpmine käip lasteaian läbi egäpäevätse tegevuse, mängu ja laulu,» kõnel Alli Laande.

Laande käip egän lasteaian üte kõrra kuun ja om sääl terve ommukupooliku kõrrage. Nii mäng ku muu asjatoimetuse käive sõs puha mulgi keelen. Egäl keelepesä päeväl loetes kah ütte mulgikiilset lugu ja õpites mulgikiilsit salme. Õpetedes kah vanaaigsit kombit, kõneldes Mulgimaast ja oma kandi asjust.

Tarvastu lasteaia Soe maja kige suurembe rühmä lastel om keelepesätunn egä nädäl üits kõrd. Lastege laulave, loeve ja mängive mulgi keelen Tarvastu lasteaia õpeteje Reet Järveküla ja Merila Pihlap. Tähtis om kah vällän käimine ja oma kätege tegemine. «Võtime üten lastege keväde  vahtre- ja kasemahla, õpsime pajupilli tegemist. Suvitsen laagren õpsive latse mede mõtsa- ja nurmetaimi tundma ja püündsive Soe järvest kalu,» sellät Tarvastu lasteaia õppejuht Merila Pihlap. Tarvastu keelepesä käip selle aaste lõpuni.