Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Linnad ja alevid

Tõrva

Esimesed majad püstitati Tõrvas praeguse Veski, Viljandi ja Tartu tänava ristumiskohale aastatel 1875-1892. 

Tõrva linna ajaloost

Tõrva muutus omaette haldusüksuseks 1.septembril 1921, kui asulale anti alevi õigused. 

2.juulil 1926 kinnitati Vabariigi Valitsuse otsusega, elanikkonna nõudmisel ja soovil, Tõrva alev linnaks. 

Eesti Vabariigi otsusega 21. aprillist 1937 anti Tõrvale suvituslinna staatus. 

Tõrva linna omavalitsuse staatus Eesti Vabariigis kinnitati 30. jaanuaril 1992.

2017. aastal saab Tõrva linn uue keskväljaku - Mulgi kuurort!

Tõrva esimene maja oli kõrtsihoone Pärnu-Tartu ja Viljandi-Valga maantee ristumiskohal. Selle Patküla mõisale kuulunud ehitise kohta on teateid alates 1834. aastast. Algselt oli kõrts ehitatud puidust. Peale 1834. aasta põlengut hoone hävis ning asemele ehitati juba uus maakivist kõrtsihoone. Kõrtsikambrid asunud maja keskel, Valga-poolses otsas oli suur ruum hobuste tarvis. 19. sajandi viimasel veerandil oli kõrtsipidajaks hobupostijaama ülem ja Riiska talu omanik Hugo Wecram. Sajandi lõpus müüs ta kõrtsi läti ärimees Zakritsale. Pärast Teist maailmasõda olid kunagise kõrtsihoones aastaid einelaud ja tarbijate kooperatiivi kauplused. Aastatel 1998-2000 hoone renoveeriti. Nüüd peetakse kõrtsihoonet Tõrva linna sümboliks ja ilusaimaks ehitiseks.

Abja-Paluoja

Abja oli 19. sajandil oli Pärnu–Valga maantee ääres asunud Paluoja kõrtsi juures tähtis laadakoht. Abja sügislaata peeti Eesti suurimaks kariloomaturuks. 1890ndatel kujunes Paluojale kaupmeeste ja käsitööliste alevik.
1897. aastal ehitati Mõisaküla–Viljandi kitsarööpmeline raudtee, mis andis tõuke aleviku kasvule. 1914. aastal rajati Abja-Vanamõisa lähedale Abja toorlinavabrik – Eesti esimene omataoline ühistegelik käitis. 1922. aastal alustasid Abja-Paluojas tööd värnitsavabrik ning linapuhastus- ja ketrusosakond.
Abja-Paluoja sai linnaks 1993. aastal. 1998. aastal liideti Abja-Paluoja linn ja Abja vald.

Olulist rolli on mänginud raudtee areng

Karksi - Nuia

Karksi-Nuia linna ajalugu algab Nuia küla tekkimisega XIX sajandi teisel poolel Nuia kõrtsi juurde. Oma nime olevat kõrts seeläbi saanud, et kohalikud elanikud seal sagedasti tülitsenud ning nuiadki kanguseproovil käiku lasknud. Maanteede ristumiskohale – Nuia külla -kogunesid talude ääremailt käsi- ja põllutöölised ning rajasid asula.

Enne XX sajandi algust oli Nuias 20 elumaja ja umbes 80 elanikku. Alevik kuulus Karksi valla piiridesse. Sajandialguse Eesti Vabariigi ajal oli elanikke 600 ringis. Alevi elu oli perioodil 1961 - 1991 väga tihedalt seotud asula suurima ettevõtte - Nuia EPT - arenguga.

Karksi-Nuia sai linnaks 1993. aastal. 1999. aasta sügisel ühinesid Karksi-Nuia linn ja seda ümbritsev Karksi vald üheks omavalitsuseks nimega Karksi vald.

Mõisaküla

Mõisaküla tekkis suuresti tänu raudteele. Esimene kitsarööpmeline reisirong oli Mõisakülas 5. oktoobril 1896.

1899. aastal renditi Abja parunilt esimesed elamukrundid ning Mõisaküla sai oma esimese tänava, Kesk tänava. Esimesed asukad olid Sark, Osol, Lapp, Argel, Paju, Tisler jt. 1899. aastal alustati ka raudteetöökodade ehitamist, valmisid esimesed tööliskasarmud. Aastal 1900 läks käiku tehas, kus remonditi vedureid. Mõisaküla ajaloolised fotod

Linna õigused on aastast 1938. Film Mõisakülast

Kitsarööpmelise raudtee ajastu lõppes 15. mail 1975, kui Mõisakülast lahkus viimane üldkasutatav kitsarööpmeline reisirong. Uuesti jõudis raudtee Mõisakülla suvel 1981, kui algas otseühendus laiarööpmelist raudteed pidi Riia ja Tallinnaga. Üheaegselt saabusid 17. juulil 1981 Mõisaküla raudteejaama ehitud reisirongid D1-616 Tallinnast ja DR1A-189 Riiast. Mulgi raudtee ajalugu

Viimane Tallinn-Riia diiselrong läbi Mõisaküla oli 20. veebruaril 1992, viimane Pärnust edasi Mõisaküla poole liikunud reisirong aga 31. jaanuaril 1996. Kaubarongid sõitsid veel aastani 2000. Et raudtee unustuste hõlma ei vajuks, kinkis Edelaraudtee Mõisakülale reisivaguni, mis jäi alles koos paarisaja meetrise raudteejupiga endises jaamas.

Mustla

Mustla tekkis 19. sajandi lõpul, kui Tarvastu mõis ja kirikumõis hakkasid Mustla kõrtsi juurde krunte müüma. Lähedal asus ka Tarvastu valla magasiait.

Kuna suurema osa majadest püstitasid sulased ja teenijad, siis tekkis Mustla maakehvistu asulana. Kaua aega ei olnud siin tööstusettevõtteid.Aegamööda hakati Mustlasse rajama pisiettevõtteid nagu saeveski, nahaparkimistöökoda jt

19. ja 20. sajandi vahetusel sai Mustlast Tarvastu kihelkonna keskus. Aleviõigused hakkasid kehtima 1. jaanuarist 1927. 1938. a. anti Mustlale linnaõigused ja need kehtisid kuni 1979.