Mulgi luu

Kolm põrsakest

Ellive kõrd kolm tillikest põrsakest. Na mõtlive endele tarede tetä. Edimene põrsake sääd oma tare õlgest kokku. Tõine põrss tei oma tarekse puuossest. Kolmas põrsake ehit tare tellistest.

Ku tarekse valmis ollive, minti sissi eläme. Põrsakse mõtlive oma elupäeve lõpuni tareksin rahuliguld eläde. Na es tää, et tige susi aap nende laani ukka.
 Unt vaades kolme tillikest tare. Ta näi, et õlgist tarekest 
oles peris kerge ärä  lahku. “Kindla pääle lendäp sii joba puhkmise pääle
laiali” mõtel unt esi. Susi nakas puhkme ja puhume. Tare  vaie külle pääle. Õnnes sai põrss pakku ja juusk tõise põrsakse puuossest tarre. 
   Põrsakse pannive puuossest tare usse lukku ja tõugassive lavva usse ette.
A sii es avite. Raasikse aa peräst tulli unt ja nakas jälle puhkme. Siikõrd pidi ta raasike kõvembini puhkma. A lõpus läits tal õnnes puuossest tare pikäli puhku. 
 
Kaits põrsakest juusksive pakild tellistest tettu tarre pakku ja kähku uss lukku.   Sõs tulli unt ja nakas puhkme. Mitte kedägi es sünni. Susi puhk iki kõvembini ja kõvembini, sedäviisi, et silmä lätsive punni pähä. Iki es sünni kedägi. Viimäte jätt unt järgi. Punatsest kivist tettu tare olli väige kõva. ”Tulep korstnest sissi tükki,” mõtel unt.  A kolm siapõrst joba uutsive tedä. Na ollive ahju suure tule ürjänu. Aih- röögat susi.
Allivatimiis karas korstnest kähku vällä. Ta es tule enämb elädengi kolme siapõrst kimbuteme.