Kuulsad mulgid

Hendrik Adamson

Hendrik Adamson sündis 06.10.1891 Kärstna vallas Helme kihelkonnas Mulgimaal, suri 07.03.1946 Tuhalaane vallas, maetud Helme kalmistule.

Ta äratas tähelepanu mulgi murdes luulega.

Adamson avaldas luulekogud "Mulgimaa" (Tartu, 1919), "Inimen" (Tartu, 1925), "Tõus ja mõõn" (Tartu, 1931), "Kolletuspäev" (Tartu, 1934), "Mälestuste maja" (Tartu, 1936) ja "Linnulaul" (Tartu, 1937), novellikogud "Kuldblond neitsi" (1925) ja "Roheline sisalik" (Tartu, 1925) jm. Kujundirikkais ja humoorikais luuletustes kasutab H. Adamson tihti murdekeelt.

Õppis 1901-07 Kärstna valla- ja ministeeriumikoolis ja 1907-11 Tartu Õpetajate Seminaris. Töötas mitmel pool õpetajana, ka Valgamaal Lõvel (1940) ja Kärstnas (1944). EKL-i liige 1928. Suri 7. märts 1946 Kärstnas. Maetud Helme kalmistule, haual esperantokeelne mälestustahvel. Mälestustahvel ka Lõve koolihoonel. 

1913. aastast avaldas ta ajakirjanduses miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse, jutustusi ja novelle.  Kirjutanud ka esperanto keeles. 1928. aastal ilmus lapsepõlvemälestusraamat "Kuldsel elukoidikul".

Hiljem on avaldatud luulekogud "Kolm pilku" (Geislingen, 1947), "Kogutud luuletused" (Stockholm, 1963) ja "Luuletused" (Tallinn, 1965) sarjas "Väike luuleraamat", "Vikerkaar ja vari" (Tartu, 1998) ning "Laotuse õlman: ma muigan mu mulgi murden" (Tartu, 2001). Lastele avaldati 1989 raamat "Auli: lugu ühest väikesest poisist".

Tema üksikluuletusi on tõlgitud vene, inglise ja itaalia keelde.

Hendrik Adamson suri 1946 ja maeti Helme kalmistule, kus talle on pühendatud mälestustahvel.

Tarvastu vallavalitsus korraldab Hendrik Adamsoni murdeluulevõistust juba 20 aastat. Laureaadid

Mulgimaale

Muusika: J. Simm
Sõnad: H. Adamson
Om maid maailman tuhandit
ja rahvit mitmit miljunit,
:,: üitsainus Mulgimaa! :,:

Ää, kuri kui las' olla ta,
ku Pikänsillast üle saa,
:,: suud anna mullal ma. :,:

Ja üteaindsa mõttega
ma eidä õhtu magama
:,: ja tõusu ommuku. :,:

Oh kunas ma su jälle näe!
Oh kunas kodun tõusup päev
:,: ja õhtu pastab kuu. :,:

Om maid maailman tuhandit
ja rahvit mitmit miljunit,
:,: üitsainus Mulgimaa! :,: