Jaan Soots
Jaan Soots sündis 29.02/12.03.1880 Küti talus Helme vallas Mulgimaal, suri 06.02.1942 Ussollagis, Solikamskis, Venemaal, oli Eesti sõjaväelane - kindralmajor ja poliitik.
Ta oli Eesti Vabadussõja ajal sõjavägede staabiülem ja kindral Johannes Laidoneri lähim kaastöötaja, täites mitmel korral ka ülemjuhataja kohuseid.
Soots kuulus Tartu rahuläbirääkimiste delegatsiooni ja võitles välja Eesti riigipiiri. Sõjaliste teenete eest ülendati kindralmajoriks.
Aprillis 1934 sai Jaan Sootsist Tallinna linnapea ja maist 1938 kuni detsembrini 1939 oli ta Tallinna ülemlinnapea. Ta on üelnud: „Mis linn tu om, kui linnapää ei ole mulk“.
1937. aastal osutus Jaan Soots valituks ka Rahvuskogusse ja 1938. aastal ka I Riigivolikogusse.
Kindralmajor Sootsi vanemad olid talupidajad.
1888 - 1894 õppis ta Helme valla-ja kihelkonna koolis, osales aktiivselt Jakob Hurda rahvaluulekogumiskampaanias ja teistes ühistegevustes. Edasi õppis Soots Riia Õpetajate Seminaris. Aga koolmeistrit temast ei saanud. Ta otsustas sõjaväelase elukutsele pühenduda ja astus 1900. aasta veebruaris vabatahtlikuna tsaariarmeesse.
Aastail 1902–1905 õppis Jaan Soots Vilniuse sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandi aukraadiga.
1913. aastal lõpetas Soots Nikolai Kindralstaabi Akadeemia ja saadeti seejärel rooduülemana Saraatovisse. Osales 1905-1907 Vene-Jaapani sõjas.
1917. aastal läks Soots Kiievisse lendurvaatlejate kooli, pärast selle lõpetamist kutsuti Vene sõjavägede ülemjuhataja staapi. Venemaal olevate keeruliste olude tõttu õnnestus tal Vene sõjaväest pääseda ja naasta Eestisse. Selleks ajaks oli tal teenitud Püha Stanislavi, Püha Anna ja Püha Vladimiri orden. detsembril 1917 sai Soots I Eesti jalaväediviisi staabiülemaks ja Johan Laidoneri ametisse asumiseni 5. jaanuaril 1918 ka ajutiseks diviisiülemaks. Osales Tartu rahu läbirääkimisdelegatsioonis.
Eesti riik on kindralmajor Jaan Soots'ile annetanud vabadusristi I liigi 1. järgu.
1920. aastal läks erru. Aastail 1921-1923 ja 1924-1927 Eesti sõjaminister. Põllutöökoja esimees 1932–1936, Ühistegevuskoja nõukogu esimees, Rahvuskogu Teise Koja ja Riiginõukogu liige, Tallinna linnapea 1934–1938 ja ülemlinnapea 1938–1939. korp! Sakala vilistlane.
1940. aastal pärast seda, kui NSV liit Eesti okupeeris, aeti Jaan Soots oma kodutalust välja. 1941. aastal arreteeriti ta oma Tallinna korterist ja saadeti Venemaale vangilaagrisse. Temale esitatud süüdistuses on kirjas: "Jaan Soots on küllaldaselt paljastatud selles, et olles staabiülemaks, viis ta rida aastaid läbi vaenulikku tegevust Nõukogude Liidu vastu. 1924. aastal suruti J. Sootsi käsul julmalt maha ja lasti maha revolutsioonilised töölised ja kommunistid." Talle mõisteti mahalaskmine, kuid ta suri 1942. aastal enne surmaotsuse täideviimist.
