Mats Erdell
1792-1847 Mulgimaa. Esimene eesti talupojast pärinev mõisaomanik.
Mats Erdell oli puhast taupojatõugu (Sakala)
"Matz sündis Merdi ja Tio (sedaviisi on nende nimed kirjas Karksi kiriku meetrikaraamatus) teise lapsena.
Kui Friedrich Johann von Oettingen sai 1796. aastal pandipidajana (ostis üles eelmise omaniku võlad) oma kätte Taagepera mõisa, siis viidi Pööglest sinna üle 115 (või 150) talupoja hulgas ka Erdo Mert, Tio ja nende kolm last.
Mert oli algul mõisa aidamees, hiljem mõisast versta kaugusel oleva Sõnni talu peremees; 1816. aastal on peremehena kirjas juba Matz (Mats). Priinime Erdell (alul Ertel) sai pere arvatavasti 1819. aastal, ilmselt Matsi sünnitalu järgi.
Mats oli hakkaja mees ja teenis kena kopika 1812. aasta Isamaasõja ajal kroonuvoorides käies, hiljem aga äritses talupidamise kõrval teravilja ja linaga.
1813. aastal kosis Mats naabertalus kasvanud Kärdu (Kert), kellel sündis kolmeteistkümne aastaga neli poega ja kolm tütart.
1830. aasta paiku rentis Matz Erdell Tõrva külje all Patküla mõisa ja kolis perega sinna. Juba 1833. aasta alul sai ta pisut kõveral teel, nimelt Voltveti mõisniku von Stryki kui variisiku nimel, pandipidaja õigused mõne versta kaugusel paikneva Roobe mõisa kohta."
1820. aastate lõpuks oli Matsist saanud teiste tolle aja talupoegadega võrreldes rikas mees. Ta rentis suurtükiväe kaptenilt Reinhold Otto Freyrag von Loringhovenilt Patküla mõisa. Mõisa majandamine läks edukalt. Tal tuli tahtmine ise mõisnikuks hakata.
Kui läks müüki väike heade maadega Roobe naabermõis, otsustas Mats selle ära osta. Tol ajal võis mõis omada vaid aadlik. Lõpuks leidis Mats lahenduse. Ta sõitis Peterburi ja tahtis seal Põllutööministeeriumi kaudu mõis ära osta, kuid talle ei antud luba, sest ta polnud aadlik.
Mats ei jätnud jonni. Ta sõitis von Stryki juurde Voltvetti ja palus, et too ostaks Roobe mõis oma nimele. Von Stryk oli nõus ja ostis Matsi rahaga mõis ära. Roobe mõis ostuhinna (75 000 assignaatrubla väärtuses) pantkirjade ametlikuks omanikuks sai 21. jaanuaril 1833 Mats Erdell. Vastavalt rendilepingule tagas ta endale ja oma järglastele kuni 1909. aastani mõis valdamise õigused.
Erinevalt rentnikest oli pandipidajal mõis majandamise suhtes peaaegu piiramatud õigused ja kohustused, kusjuures omanikule jäid vaid maapäevast osavõtu ja provintsi omavalitsusametites olemise õigused ja kohustused. Seega sai Matsist täis mõishärra talurahva suhtes.
Erdellide perekonnaarhiivi andmeil oli Mats Erdell Liivimaal esimene eestlasest mõisaomanik. 1865. aastast alates lubati igal kodaniku saada mõis omanikuks. 27. aprillil ostis Matsi poeg Hans 18 000 hõberubla eest mõis päriseks.
Mats ise elas Sõnnil. Kui talu 1842. Aastal tütar Kerti ja Abjast tulnud koduväi Jaak Oja kätte läks, asus Mats Patkülla elama, kus 54-aastasena maovähki suri. Pärast Matsi surma Erdellid Patküla mõisa enam ei rentinud, kuid Roobe mõis jäi Erdellidele kuni 1939. aastani.
Mats jäi oma mulgi kuuega elu lõpuni mulgiks, kuid pojad saksastusid.
Taagepera surnuaial Alal asub nelja kivisambaga perekonnakabel, mille laskis ehitada esimene eesti talupojast mõisaomanik Sõnni Mats ehk Mats Erdell.
Kabeli keskel seisab suur kivitahvel eestikeelse kirjaga :
“Siin hingab rahhoga omma suure töteggemisest ja hoolekandmisest Sõnni perremees Rope mõisa Pfandhalter ja Pattkülmõisa Rentnik Matz Erdell – sünd. Pöögle valla Erdo tallus essimesse Kristuse ülestõusmise pühha jutluse aial 1792 aastal, surnud Pattkülla mõisan 2- sel Detsembre kuu päwal 1847. Kui hüad wimate keik surnud töuske ülles! So kässi olgu siis ka minno haua küljes, lass kuulda omma häelt, mo ihho ärrata, et kaunist selletud, saaks
taeva seltsi ka.”
(Allikas: Raudla, Heiki. Esimene eesti soost mõisnik oli Viljandimaalt // Sakala kalender 2003.
