Uudised

Udmurdi kööki iseloomustab armastusega tehtud lihtne toit

21. september 2021 Kell 15:01

2021. aasta soome-ugri kultuuripealinn Abja-Paluoja võõrustas septembri hakul  meie hõimurahvaste kohvikutepäeva. Toidud olid maitsvad, inimeste huvi suur, mistõttu tuleb hõimurahvaste kohvikutepäev ka uuel aastal. Seniks räägib udmurditar Ljudmila Ruukel, milline on udmurdi köök.

Foto: Aivar Ruukeli fotod

„Udmurdi köögile ja toidule on iseloomulik, et inimesed kasutavad toidu tegemisel seda, mis kasvab looduses, mida on võimalik saada metsast, jahil või kalal käies. Ehk see on väga maalähedane,“ jutustab Ljudmila Ruukel ja jätkab kirjeldusega. „Nagu soome-ugri köök tervikuna, on meie toidud lihtsad, aga rammusad. Kuna füüsiline töö nõuab palju energiat, peab toit suutma kulutatud energia tagasi tuua. Mis on aga kindlamast kindlam - udmurdi toitu iseloomustab see, et meie toidud on alati armastusega valmistatud.“

Kuivatatud toit aukohal

Ljudmila kasvas üles Põhja-Udmurdimaal. „Kui Eestimaa toit on palju seotud merega, siis hea võrdlus on näiteks see, kuidas kaks soome-ugri rahvust kala erineval viisil valmistavad. Eestlased eelistavad suitsukala, aga udmurdid seevastu kuivatavad kala. Liha ja kala keedetakse või kuivatatakse,“ selgitab Ljudmila. „Minu kodul Udmurdimaal oli kaks osa, millest ühte kasutasime suvisel ajal suvemajana. Talvel oli see majaosa aga külmkapi eest, kus saime toitu hoida. Mäletan seda, kuidas pööningul kuivatasime soolaliha, mille sinna riputasime ja mida pidime enne sööma hakkamist või toidu valmistamist vees leotama, sest see oli kuivatamisest lihtsalt nii soolane,“ muigab udmurditar.

Udmurdi köögi kõige tuntumad road on pelmeenid ja perepetšid. Neist esimest valmistati rukkijahust, mistõttu oli neist hea voolida suuri poolkuukujulisi pelmeene. Kui rukkijahule hakati lisama nisujahu, sai nendest teha ümmargusi ja väiksemaid perepetše. Perepetš on oma nime selle järgi saanud, et seda küpsetati suure ahju ees - vene keeles kõlab see pered petšju. 3-5 minutit suure ahju ees, kus puud põlevad, ja maitsev roog ongi valmis.

Palju erinevaid küpsetisi

Ljudmila sõnul küpsetavad udmurdid üleüldse palju pliine, pannkooke, pirukaid ja küpsiseid: „Aga need on oma olemuselt lihtsad, ei midagi peent ega gurmeetaolist.“

Rääkides magustoitudest, on udmurdi köögis kindlasti esikohal erinevad kissellid. „Kui eestlased valmistavad kama piimatootest, näiteks jogurtist või hapupiimast, teeme meie, udmurdid, kama kaljast ehk segame kamajahu kaljaga,“ selgitab Ljudmila Ruukel.

Udmurdi köögile on iseloomulikud ka erinevad supid. Ljudmila ütleb, et mäletab oma lapsepõlvest seda, kuidas iga päev oli laual supp. „Samuti olid au sees erinevad pudrud, mida valmistasime kruubist või tangust, lisades juurde köögivilju, seeni ja liha.“

Meie hõimurahva - udmurtide - kultuuris on aukohal see, et tütred oskavad süüa valmistada. „Emad ja isad pidid palju tööd tegema, mistõttu oli söögitegemisel palju abi tütardest, kes selle töö enda peale võtsid, kui vanemad näiteks põllul olid. Nädalavahetustel või pühade ajal tulid naabrid alati külla, koos tehti süüa ja lauldi, tähistati. Kui sügis käes, oli tavapärane, et hakati loomi tapma, lihast pelmeene valmistama ja tekkis vaba aeg lähedaste ja sõpradega suhtlemiseks,“ tutvustab Ljudmila udmurdi traditsioone.

Muide, verivorstki on Udmurdimaal tuntud. „Verivorste tehti nii Põhja- kui Lõuna-Udmurdimaal. Mina olen pärit Põhja-Udmurdimaalt, kus verivorsti traditsioon on kadunud, aga Lõuna-Udmurdimaal on see endiselt au sees,“ meenutab Ljudmila.

Naise kodus oli jõuluroog enamasti hani: „Ema pani hane malmpotti, sinna juurde kruubid, herned, köögiviljad, sibula, kaalika ja nii see öö läbi pliidil podises. Tulemuseks oli imeline jõuluroog.“