Uudised

Värska deklaratsioon kutsub riiki tunnistama põliskeelte olemasolu Eestis

18. aprill 2022 Kell 14:10

13. aprillil toimus Värskas Eesti põliskeelte koostöökogu ümarlaud, kus arutati Eesti põliskeelte hetkeseisu ning kavandati ühistegevusi seoses alanud rahvusvahelise põliskeelte aastakümnega. 18. aprillil võttis Eesti põliskeelte koostöökogu vastu Värska deklaratsiooni, millega kutsutakse üles Eesti riiki tunnistama Eesti põliskeelte olemasolu ÜRO rahvusvahelise põliskeelte aastakümne 2022-2032 tähenduses. Lisaks soovitavad koostöökogu liikmed algatada riikliku tegevuskava põliskeelte aastakümne elluviimiseks Eestis ning määratleda põliskeelte mõiste keeleseaduses.

Foto: Indrek Sarapuu
Värskas said põliskeelte aastakümne alguse puhul kokku setu, võru, mulgi ja Kuusalu rannakeele edendajad.

Värska deklaratsiooni keskseks sõnumiks on, et rahvusvaheline põliskeelte aastakümme puudutab otseselt ka Eestit: „Eesti põliskeelte - võro, seto, mulgi, kihnu keele ja Kuusalu rannakeele - kogukondade esindajatena deklareerime, et ka Eestis on olemas põliskeeled rahvusvahelise põliskeelte aastakümne tähenduses. Seega puudutab alanud rahvusvaheline põliskeelte aastakümme otseselt ka meie kogukondi ja Eesti riiki.”

Deklaratsiooni sõnul on alanud põliskeelte aastakümme ”võimalus senisest veelgi rohkem ja paremini kaasa aidata Eesti põliskeelte elujõulisuse säilimisele ning nende taaselustamisele, võttes aluseks maailma põlisrahvaste ja põliskeelte kogukondade kogemusi ning parimaid praktikaid.”

Pöördumisele alla kirjutanud organisatsioonid peavad oluliseks, et ”järgneva kümne aasta jooksul kasvaks Eesti põliskeelte kõnelejate arv, et meie keeled oleksid igapäevases kasutuses nii kodus, koolis, meedias kui ka asjaajamises.”

Värska deklaratsiooniga soovitatakse Eesti Vabariigil koostada 2022. a jooksul riiklik tegevuskava rahvusvahelise põliskeelte aastakümne elluviimiseks koostöös põliskeelte kogukondadega, ning lisada keeleseadusesse Eesti põliskeele mõiste kooskõlas rahvusvaheliste heade praktikate ja Eesti põliskeelte kogukondade vajadustega.

Värska deklaratsiooni täistekstiga võib tutvuda siin.  

2019. a detsembris kuulutas ÜRO Peaassamblee välja rahvusvahelise põliskeelte aastakümne 2022-2032 (International Decade of Indigenous Languages), eesmärgiga suunata tähelepanu paljude põliskeelte kriitilisele olukorrale üle maailma ning innustada tegevust nende säilimiseks, taaselustamiseks ja edendamiseks. Põliskeelte aastakümme on jätkuks rahvusvahelisele põliskeelte aastale 2019, mille juhtkomitees osales ka Eesti. UNESCO poolt vastu võetud põliskeelte aastakümne üleilmne tegevusplaan kutsub üles liikmesriike koostama riiklikke tegevuskavasid põliskeelte aastakümne eesmärkide elluviimiseks, koostöös põlisrahvaste institutsioonide ja organisatsioonidega ning erinevate avalike ja teadusasutustega. Põliskeelte aastkümne ametlik veebiplatvorm on https://idil2022-2032.org.

Eesti põliskeelte koostöökogu on mitteametlik koostöövõrgustik, mille liikmeteks on Eesti põliskeelte kogukondi esindavad ning neid toetavad organisatsioonid. Koostöökogu asutati 2020. a jaanuaris eesmärgiga teostada Eesti põliskeelte kogukondade huvikaitset nii Eestis kui rahvusvaheliselt, tutvustada Eesti põliskeelte olukorda laiemale avalikkusele ning vahetada häid praktikaid põliskeelte edendajatega üle maailma. Eesti põliskeelte koostöökogu ja selle liikmed osalevad aktiivselt rahvusvahelise põliskeelte aastakümne 2022-2032 läbiviimises. Oma esindaja Rein Järvelille kaudu on Eesti põliskeelte koostöökogu esindatud UNESCO poolt koordineeritava põliskeelte aastakümne juhtkomitees.