Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Uudised

Uus mulkide vanem

29. november 2018

Täna (29.11.2018) riputas Viljandi vallavanem Alar Karu Mustlas Mulgi Majaka otsas mulkide vanema ametiketi kaela tõrvakas Siim Kabritsale.

Tõrva vallavanem Maido Ruusmann ütles, et Siim Kabritsa tugevus on see, et tegemist on väga mitmekülgse inimesega, kes on südamega ajanud mulgi teemat. Sellele viitab ka asjaolu, et just tema oli see, kes asutas riigikogu liikmena Mulgimaa toetusrühma.

Mulkide vanemaks olemist näeb Siim Kabrits peamiselt kui esindusfunktsiooni kandmist, millega kolme Mulgimaa valda üheks siduda ning aidata kaasa Mulgi kultuuri instituudi ettevõtmistele. Samuti peab ta ka oluliseks Sooglemäele kavandatava Mulgi elamuskeskuse loomist.

Mulkide vanemat on valitud 2011. aastast ning seni on olnud ametikett seitsme mehe käes: Arvo Maling, Agu Kabrits, Erich Palm, Alar Karu, Enn Mihailov, Maido Ruusmann ja Peeter Rahnel, kes on olnud vanem kaks korda.

Allikas: Lõuna Eesti Postimees

FOTO: Sandra Saar / Tõrva vallavalitsus

Meediajastus:

TV3: Mulkide uus vanem õnnistati ametisse 28-meetrise torni otsas

ERR: Mulgimaa vanemaks sai Siim Kabrits

Mulkide jätkuseminar

23. november 2018

Mulkide jätkuseminar 23.11.2018

Reedel, 23. novembril toimunud seminar oli jätk, 29. septembril toimund suvelõpuseminarile, mille raames loodi Mulgimaa ajaloo stendide kontseptsiooni.

Reedene koosviibimine algas sarnaselt eelmisele korrale Abja Accordionbandi esinemisega, kus olid esindatud teosed Bachist, bandi enda juhendaja, Valdo Värgini.

Päeva juhatas sisse veel viimaseid päevi Mulkide vanema tiitlit kandev Peeter Rahnel. Seejärel jõuti päevakava põhituumani, ajaloo esitlusteni. Seminaril tutvustas Maile Kreevs ajaloolise materjali kokkupaneku protsessi ja koostööd nii MKI-ga kui graafilise disaineriga, kes tema arvates oli toonud esile just õiged nüansid. Seminaril esitleti järgmiseid teemasid: Mulgimaa üldiselt (keel, nimi ja rahvarõivad), Linavabrikud; Talude päriseksostmine; Mulgi häärberid ja Laadad Mulgimaal. Vastavasisuliste stendidega võisid tutvuda ka huvilised ise.

Ajaloosisulised arutelud juhatasid sisse ka Mulgimaa Peremängu eestvedaja Jaanika Toome, kes varasemate aastate tegevusplaane tutvustas ja 2019. aasta suve tarbeks ideid kogus.

Päeva lõpetuseks jaguneti töötubadesse, päevakeskuses sai valmistada mulgimustrilisi piparkooke. Mulkide ajalugu lõimiti läbi Maile Kreevsi koostatud mulgi toidu teemaliste viktoriiniküsimuste. 2017. aastal kanti Mulgimaalt Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse mulgi kapsad, mulgi korp, mulgi kama ja arhailine mulgi muster, 2018 lisandus muuhulgas ka Mulgi toit.

Käsitöötoas sai lisaks kaaruspaela tegemisele tutvuda ka ajaloo õpetaja Kreevsi koostatud Mulgi arhailise mustri ettekandega, kus tutvustati Mulgi mustri ajalugu ja selles kujutatavate sümbolite tähendusi. Keele töötoas tutvuti erinevate Mulgi keelsete väljaannete ja nende sisulise läbitöötamisega.

Kandidaadilt ootame:

  • MTÜ MKI igapäevast juhtimist

  • Projektijuhtimist (taotluste koostamise, teostamise ja  aruandluse korraldus)

  • Pingetaluvust

  • Head eneseväljenduse oskust

  • Kaasamisoskust

  • Eesti keele oskust kõrgtasemel

  • Võõrkeele oskust heal tasemel nii kõnes kui kirjas (soovitav inglise keel)

  • Arvuti kasutamise oskust

Kasuks tuleb: 

  • Autojuhiload ja isikliku sõiduauto kasutamise võimalus

  • Kõrgharidus

  • Teadmised Mulgimaast

  • Mulgi keele oskus


Töökoht: Mulgimaa
Töökoormus: täiskoormus
Tööle asumise aeg: soovitavalt 01.jaanuar 2019
Kandideerimise tähtaeg: 07.detsember 2018 kell 17.00
Kirjalik avaldus, CV ja motivatsioonikiri koos palgasooviga saata e-postile: mki@mulgimaa.ee

Lisainfo: mki@mulgimaa.ee ;ja telefonil 56674776 (Kairi Nigol)

 

Märtsist kuni septembrini toimus juba 13. Hendrik Adamsoni murdeluulevõistlus. Sellel aastal korraldati luulevõistlus koostöös Mulkide Selts, Mulgi Kultuuri Instituut ja Viljandi vald. Aastatel 1994-2016 korraldas konkurssi Tarvastu vald. Üle aasta peetav luulevõistlus on kestnud juba 24 aastat ning traditsiooniliselt kuulutatakse võitjad välja Kärstna mõisas mälestusüritusel. Tänavusel, Adamsoni 127. sünniaasta puhul peetud konkursil, osales kokku 16 luuletajat. Võistlusele oodatati luulevalikut vähemalt viiest luuletusest, mis on kirjutatud autori lemmikmurdes.

Esimese Hendrik Adamsoni murdeluulevõistluse laureaat 1994 oli Mats Traat. Murdeluulevõistluse laureaatide hulka kuuluvad Ilmar Vananurm (1996), Siim Kärner (1998), Ain Kaalep (2000), Monika Hint (2002), Milvi Panga (2004), Nikolai Baturin (2006), Häniläne (2008), Leila Smithson (Holts) (2010), Maie Perve (2012), Ene Säinast (2014, Irma Järvsalu (2016).

Nii huvilised, kui osalejad, said liituda küünla süütamisele ja pärja asetamisele Helme kalmistule, kus asub Adamsoni viimne puhkepaik. Kirjanikku meenutati ka tema kodutalu asukohas Metsakuru külas.

Helme kamistul, kirjaniku kodutalust toodud põllukivile asetatud kalmuplaadil seisavad tema esperantokeelse luuletuse “Diogenes” lõpuread „Ma ei vaja ei kulda ega kogu maailma varadust kuid ma nutan verist nuttu inimeste ebaõigluse ja häbituse pärast.“ Adamsoni elutee polnud lihtne, teda vaevasid tõsised tervisehädad (tiisikus) ning ebausk nii iseendasse kui ümbritsevasse maailma.

Adamsoni murdeluule esikkogu “Mulgimaa” ilmus 1919. Autor väljendas murdekeeles armastust kodupaiga vastu läbi hea ja halva, kujutades Mulgimaad omapäraselt ja mitmekülgselt (Hendrik….1981, lk. 273). Luulekogu samanimeline nimiluuletus on Tuglase tekstilise toimetamise ja J. Simmi viisistamise tulemusena saanud tänapäeval oluliseks sümboliks mulkide enesemääratlemisel. Laulu „Om maid maailman tuhandit“ loetakse Mulgimaa hümniks ja ainus väljaantav mulgikeelne ajaleht kannab nimetust „Üitsainus Mulgimaa“.

Pidulikul vastuvõtul Kärstnas, lauldi üheskoos Adamsoni värssidele loodud Mulgimaa hümni. Murdeluulet esitas nooruke Eero Lõhmus Tarvastu gümnaasiumist ning rahvatantsulise esitluse “Kodukotus” andis Kersti Vunderi koolitatud tantsupaar.

Peale esitusi tunnustati murdeluule võistlusel osalenuid. Esimese ja teise eripreemia pälvisid samaväärsete žüriipunktidega kaks luuletajat Milvi Panga ja Ene Säinast. Hendrik Adamsoni 127. sünniaasta puhuks korraldatud XIII murdeluulevõistluse laureaadiks tunnustati Rauno Alliksaar, kelle luule oli esitatud Tartu murdes. Võitja esitas kohapeal omal valikul ühe konkursi värsiteose.

Luule autorid andsid lahke loa ka oma luulet avalikkusele esitleda. Autori loata on jagamine ja kasutamine keelatud.

Laureaat - Rauno Alliksaar

Eriauhind - Ene Säinast

Eriauhind - Milvi Panga

4. Vello Jaska

5. Aili Urm

Murdeluulevõistluse korraldamist toetas Mulgimaa pärimuskultuuri programm.

 

Täna, täpselt viis aastat tagasi õnnistati Tarvastu Peetri kirikus esmakordselt sisse Tõnno Habichti kujundatud Mulgimaa lipp. Mulgi lipp on must nagu mulgi kuub ja sinine nagu linapõld ning nende kahe värvi vahelt jookseb läbi valgel taustal punane kaaruspael, mis oma viie sõlmega märgib Mulgimaa viit kihelkonda ja sealset rahvast. Sama ürituse raames kirjutati Mustlasse sisse ka skulptuurigrupp “Õnnelik Mulgi pere”.

Käesoleva aasta 22. veebruaril õnnistati peaminister Jüri Ratase osavõtul Mustlas pidulikult sisse Mulgi majakas, kus hõisati Eesti lipp. Tänase, Mulgi lipupäeva puhuks, on vardasse tõmmatud Mulgi lipp. Pikka elu ja edu Mulgimaa!

Sündmused Mulgimaal

16
koduste laste jõulupidu
detsember
Kell 22:22
Abja kultuurimaja
16
Heategevuskontsert „Usun inimeste headusesse“
detsember
Kell 22:22
Tõrva kirik-kammersaal
18
eakate jõuluhommik
detsember
Kell 11:00
Karksi - Nuia Kultuurikeskus
18
Halliste piirkonna pensionäride jõulupidu
detsember
Kell 16:00
Halliste rahvamaja
19
Mulgi valla Abja piirkonna pensionäride jõulupidu
detsember
Kell 11:00
Abja kultuurimaja