Halliste

Halliste kihelkond, Halliste muinaskihelkond (Aliste ehk Alistegunde) kuulus Sakala maakonda, Halliste kirikukihelkond (saksa Kirchspiel Hallist) oli ajaloolise Pärnumaa koosseisu, hõlmas nüüdse Abja ja Halliste valla ala.

Postimees 04.01.1940: Kui tahad õiget ja pesueht mulki näha, siis wõid seda näha waid Abjas. Rohkesti eht mulgi tüüpisid on loonud oma teostes wanameister Aug. Kitzberg, kes selles ärkamisaja jõukamas maanurgas elades tundis abjakat paremini kui keegi teine. Kitzberg iseloomustab oma „Mälestuste” 1. osas abjakat wäga tõetruult.
„Kui rikast ja iseteadlikku Abja peremeest waatasid: tublisti toidetud keha sirgeks lükatud, habemest puhtaks aetud nägu külm ja rahulik. Pöidlad taskutes — siis teadsid juba, mis ta mõtles: „Mina, mina ja jälle mina olen Abjast pärit, mujal kui Abjas ei olegi eestlasi, mis on, on kes teab mõned orjaaegsed segawerd jätised — Abjas üksi on tarkust, raha, wara, hobuseid — mehi!”

Halliste taluhäärberite lugu

Halliste kihelkonna ajaloost

Ajaleht Lõuna-Mulgimaa

Halliste kihelkonna pühapaigad

2017. aasta haldusreformi tulemusel moodustavad  endise Halliste ja Karksi kihelkonna omavalitsused ühtse Mulgi valla.

Mulgi vallaks ühinesid omavalitsused 
1) Abja vald (pindala 290,2 km2 ja rahvaarv 2173),
2) Halliste vald (pindala 267,1 km2 ja rahvaarv 1487),
3) Karksi vald (pindala 321,5 km2 ja rahvaarv 3347),
4) Mõisaküla linn (pindala 2,2 km2 ja rahvaarv 784).

Moodustatud uus haldusüksus kannab nime Mulgi vald (kogupindala 881 km2, rahvaarv 7791 elanikku (2017 01.01. andmed!)

2. novembril 2017 toimus Mulgi Vallavolikogu II istung.

13 poolthäälega määrati Mulgi valla juriidiliseks aadressiks Viljandi maakond, Mulgi vald, Abja-Paluoja, Pärnu mnt 30. 8 volikogu liiget hääletas aadressi Viljandi mnt 1, Karksi-Nuia poolt.

Mulgi vallavalitsuse liikmete arvuks  määrati 7 ning vallavanemaks valiti Peeter Rahnel.