Helme kihelkonna ajaloost
Helme kihelkond hõlmas Valga- ja Viljandimaal nüüdse Helme, Hummuli ja Põdrala valla ala, Tõrva linna ning Kärstna ümbruse (Tarvastu vald) ja Omuli (eesti keeles ka Hoomuli, Oomuli; Põhja-Lätis).
Helme kuulus varemalt Sakala muinasmaakonda, aastast 1224 Liivi ordule.
Muinaslinnustest oli Helme kihelkonna alal Tõrva Tantsumägi, võib-olla oli linnus ka arvatavasti 14. sajandi I poolel ehitatud Helme ordulinnuse asukohal.
Helme kohta puuduvad kindlamad andmed, kuid võib arvata, et samal mäekünkal võis kunagi seista ka muinaslinn. Arvatakse et Helme ja Karksi ongi need kaks Sakalamaa kantsi, keda Kaupo Läti Henriku järele aastal 1211 ära põletas, keda sel ajal Ovele ja Purke nimetati.
Kirikukihelkonnaks sai Helme arvatavasti 13. sajandil (esmamainimine 1329).
Kokku elab endise Helme kihelkonna territooriumil elik neljas omavalitsuses täna kokku ca 6600 inimest.
Helme kihelkond on tuntud ärkamisaja silmapaistvate tegelaste poolest, Eesti Kirjameeste Seltsi asutajatega, Kreutzwaldi ja Koidula käimisega Helmes, silmapaistvate kirjanike ja kirjandusteadlastega.
Helmet tuntakse Lõuna-Mulgimaana, mille pealinnaks on Tõrva (Eduard Vääri). Nende Eduard Vääri sõnade tõttu võiks just Väärit pidada üheks Lõuna-Mulgimaa mõiste kasutuselevõtjaks.