Helme

Helme kihelkond hõlmas Valga- ja Viljandimaal nüüdse Helme, Hummuli ja Põdrala valla ala, Tõrva linna ning Kärstna ümbruse (Tarvastu vald) ja Omuli (eesti keeles ka Hoomuli, Oomuli; Põhja-Lätis).

Helme kuulus varemalt Sakala muinasmaakonda, aastast 1224 Liivi ordule.

Muinaslinnustest oli Helme kihelkonna alal Tõrva Tantsumägi, võib-olla oli linnus ka arvatavasti 14. sajandi I poolel ehitatud Helme ordulinnuse asukohal.

Helme kohta puuduvad kindlamad andmed, kuid võib arvata, et samal mäekünkal võis kunagi seista ka muinaslinn. Arvatakse et Helme ja Karksi ongi need kaks Sakalamaa kantsi, keda Kaupo Läti Henriku järele aastal 1211 ära põletas, keda sel ajal Ovele ja Purke nimetati.

Kirikukihelkonnaks sai Helme arvatavasti 13. sajandil (esmamainimine 1329).

Kokku elab endise Helme kihelkonna territooriumil elik neljas omavalitsuses täna kokku ca 6600 inimest.

Helme kihelkond on tuntud ärkamisaja silmapaistvate tegelaste poolest, Eesti Kirjameeste Seltsi asutajatega, Kreutzwaldi ja Koidula käimisega Helmes, silmapaistvate kirjanike ja kirjandusteadlastega.

Helmet tuntakse Lõuna-Mulgimaana, mille pealinnaks on Tõrva (Eduard Vääri).  Nende Eduard Vääri sõnade tõttu võiks just Väärit pidada üheks Lõuna-Mulgimaa mõiste kasutuselevõtjaks.

Helme kihelkonnaleht

Kooliõpetajatel on ajaloolise Mulgimaa kaaluka paiga Helme kultuuriloos alati olnud määrav koht.

Nagu ka mujal, ei ole nad siin piirdunud pedagoogitööga, vaid on võtnud innukalt osa kihelkonna kultuurilis-ühiskondlikust elust.

Nende teene on see, et Helmest kujunes üks ärkamisaja rahvusliku liikumise keskusi Eestis. Helmes korraldati ärksate inimeste kokkutulekuid, millest vähemalt ühel osales ka Lydia Koidula. Juba see fakt näitab, kui kõrgelt Helmet kultuurikeskusena hinnati.

ERR klipp raamatu esitluselt

Helme kihelkonna pühapaigad

Helme loitsud

6. juulil 1870 kogunesid Helme Köstrimäele tollase Helme kihelkonnakooliõpetaja ja köstri Andreas Erlemanni poole Eesti tuntud kultuuritegelased Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula koos õe Eugenie Jannseniga, Helme kuulus koolimees Märt Jakobson, Tartu üliõpilased eesotsas Hugo Treffneriga ja paljud teised.

Köstrimäel peeti koosolek, mis on läinud ajalukku Jakob Hurda sõnadega eesti rahva püsimajäämisest mitte rahvaarvu, vaid vaimu suuruse poolest. 

24. juulil 2010 peeti taas Helmes Köstrimäe konverentsi. Kui omal ajal andsid tooni Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt ja Lydia Koidula, siis 2010 astusid üles Karl Martin Sinijärv, Andrus Kivirähk, Priidu Beier ja teised.

Taagepera surnuaial Alal on perekonnakabel, mille laskis ehitada Sõnni Mats – esimene eesti rahvusest mõisnik Mats Erdell.

Kabeli keskel seisab suur kivitahvel kirjaga „Siin hingab rahhoga omma suure töteggemissest ja holekandmissest Sõnni peremees Rope mõisa Pfandhalter ja Pattkülmõisa Rentnik Matz Erdell – sündis Pöögle valla Erdo tallus essimesse Kristuse ülestõusmise pühha jutluse aial 1792 aastal, surnud Pattkülla mõisan 2-sel Detsembre kuu päwal 1847…“.

21. juunil  2017 toimus Tõrvas Helme valla, Hummuli valla, Põdrala valla ja Tõrva linna volikogude ühisistung, kus allkirjastati omavalitsuste ühinemisleping ja otsustati, et uue omavalitsuse nimeks saab Tõrva vald.

Alates 21.oktoobrist 2017 moodustus Helme valla, Hummuli valla, Põdrala valla ja Tõrva linna ühinemise teel uus haldusüksus - Tõrva vald.

Tõrva valla veeb