Mulgi Kultuuri Instituut
Leerimaja, Kulla küla, Mulgi vald,
69509 Viljandi maakond
E-post: mki@mulgimaa.ee
Liplapi aianduskool avati 1910 Halliste kihelkonnas Liplapi talus, nüüdses Mulgi vallas.
20. sajandi algul pärisid neli õde oma vennale Johann Sapasele kuulunud Liplapi talu. Neist Marie Sapas, kes oli õppinud Tartus, Moskvas, Soomes Järvenlinnas ja Saksamaal kodumajandust, asutas 1910. aastal siia kodumajanduskooli, mis tegutses 1926. aastani. Kool oli esimene sellise suunitlusega õppeasutus kogu Tsaari-Venemaal. 1911. tehti kooli vajadusi arvestades ka juurdeehitus.
Õppetöö kestis igal aastal seitse kuud. Tunnid algasid aprillis ja lõppesid saagi koristamisega oktoobris. Ühekorraga kogus Liplapil aiandus-, mesindus-, kodumajandus- ja söögitegemistarkusi 20-24 tüdrukut.
Koolil oli hea õppebaas (viljapuu-, marja-, köögivilja- ja lilleaed, mesila, park) ning asjatundlikud õpetajad. Õppetöö koolis kestis seitse kuud, algas aprillis ja lõppes saagi koristamisega oktoobris.
Igal aastal kogus Liplapil aiandus-, mesindus-, kodumajandus- ja söögitegemistarkusi 20–24 tüdrukut. Kool lõpetas tegevuse majanduslike raskuste tõttu, kokku sai seal hariduse 568 neidu. Tunnid algasid aprillis ja lõppesid saagi koristamisega oktoobris.
Hiljem tegutses sama suunitlusega kool Kamara koolis ning edaspidi Abja mõisahoones aastatel 1930–46 mitmesuguste nimede all: Halliste kodumajanduse täienduskool (Abjas), Abja kodutööstuskool, Abja kodumajapidamiskool. Viimases kestis õppetöö kaks aastat.
Liplapi häärber (ehitatud 1900/1911) oli tüüpiline historitsistlikus laadis talumaja, milliseid 19. sajandi keskpaigast alates ehitati Halliste kihelkonnas hulgaliselt. Kahekorruselise hoone pindala oli umbes 250 m2, selles oli 15 eluruumi. Halliste kihelkond oli esimesi piirkondi, kus hakati talusid päriseks ostma, ning rehihoonete asemel moodsaid elamuid ehitama.
Nüüdseks hävinud koolihoone asukohta meenutavad palgilaadsed lehtmetsatukad.
Teenekas haridus- ja seltsitegelane Marie Sapas arreteeriti 1950 ja ta suri Valga vanglas. Pärast Teist maailmasõda kasutas talu hooneid kohalik A. Ždanovi nimeline kolhoos ning lammutas 1954. aaastal talu peahoone maha.
Praegu on Liplapi talu hoonetest säilinud ainult tütarlaste internaadimaja ja kasvuhoone korsten.
Päewaleht, nr. 102, 7 mai 1913
Liplapi aiatöö- ja majapidamise-kursusi rewideris reedel. 4. mail s.a., Balti kroonumaade agronom hr. Reinfeldt. Kaasas oli temaga hr. Kissa. Rewident waatas hoolega tubades puhtust ja korda. Niisama waadati aias kõik tööd järele, mille juures õpilastelt iga töö juures seletust nõuti, mis otstarbeks üht wõi teist tööd tehtakse. Et kõik õpilased Wene keelt ei oska, siis oli kursuste juhataja neiu Sapas wahelträäkijaks. Siis sõi rewident ühes õpetajate ja õpilastega lõunat, mille juures ta teatas, et ta iialgi nii hulga naisterahwaste seltsis seda ei ole teinud. Peale lõunasööki wiibis rewident õpetunnil, mida üks kursuste õpejõududest neiu Kabin andis, ja kuulas laulu. Ka kohwi ajal wiibis ta weel kursustel. Teatawaste saab neiu Sapas kursuste jaoks kroonult abiraha, mis otstarbel siis ka rewiderimine ette wõeti. Rõõmustaw on sellepärast kuulda, et rewident kursuste tööga wäga rahule jäi ja teatas, et tema nii tublit tööwilja ei olnud oodanud. Wististe kindlustab see ka edaspidiseks kroonu abiraha, ilma milleta neid kasulikka kursusi raske on ülewal pidada. Rewident saadeti õpilaste poolt laulude ja lilledega minema.
Matkaja.
Abja „pruutide kool”. Uus Eesti Pärnu Uudised, nr. 11, 15 jaanuar 1939
„Pruutide kool” sai Abjas eile 10-aastaseks.
Laupäewal, 14. jaanuaril sai 10 aastat täis, mil asutati praegune Abja kodutööstuskool, mis kandis wast hiljuti weel Halliste kodumajanduse-täienduskooli nime. Eile laskis kool oma 9. lennu wälja weel Halliste kodumajanduse-täienduskooli nime all, kuna peale selle muutub kool täiesti Abja kodutööstuskooliks. Kool asub end. Abja mõisa ruumides juba 1930. a. alates kuna enne seda asus Hallistes Pornuse wallas. Nende ridade kirjutajal awanes wõimalus, koolijuhataja prl. Aliide Kenn'i lahkel loal külastada kooli, et näha-kuulda, kuis tegutseb too kohapeal suurim „pruutide kool”. Jutuajamisel koolijuhatajaga selgub, et nimetatud koolis on 10 aasta kestel üldse õppinud 241 õpilast, laupäewaste lõpetajatega on õppeasutuse lõpetanud umbes 150 õpilast. Käesolewal ajal on koolil õpilasi 43, kõik 16—17 a. tütarlapsed. Koolis õpitakse kõiki kodumajanduse alasid, õppemaksu õpilasilt ei wõeta, kuid iga õpilane maksab koolile 13 kr. kuus, mis on arwatud söögi eest. Ringkäigul wõib weenduda, et puhtus õpilaste wälimuses on otse eeskujulik. Kudumisklassis on 8—9 telge, kus õpilased koowad wirgalt igasuguseid waipu ja linu. Köök, kus õpilased saawad keedupraktikat, on samuti awar ja eeskujulikult puhas. Pliidi juures, suure katla ümber, askeldab 6—7 ühtlaselt riietatud tütarlast.
„Mida te keedate?” küsin.
„Peedisuppi”, wastab üks julgem näitsik, ja liigutab hoogsalt kulpi pajas.
„Ja teiseks?”
„Pannkoogid”
Selgub, et õpilaste töökawa on nii jaotatud, et iga grupp on ise nädal köögis, kudumisklassis, õmblusklassis jne. Töö on eeskujulikult süstematiseeritud, eriti ajast, mil koolijuhataja kohale asus prl. Aliide Kenn, endine kodumajaduskoja nõuandja ja Saku kodumajanduskooli õppejõud.
Läbistame oma ringkäigul saali. Üks õpilasest mängib klaweril walssi ja teised tantsiwad. On parajasti waba aeg, mil tegutsetakse ka mitmesugustes wabahariduslikes ringides, peetakse referaate jne. Koolil on ka oma seinaleht „Ikka edasi”, kus õpilased awaldavad omi tundewäljendusi luules. Keegi kirjutab Milli Mallika nime all. Kuulutuse osas paistab silma: „Kaotatud õrnroosa, pitsidega kaunistatud taskurätt. Leidjal palutakse tuua see toimetusse.”
Koolil on ka oma 1260-köiteline raamatukogu, mis leiab õpilaste poolt õige rohket kasutamist.
Kõnelesin ka õpilastega, küsisin ühelt et: „Kas meeldib teile enam keetmine wõi kangakudumine?”
„Kangakudumine” ütles näitsik, ja keerutas pajas kulpi.
„Ja teile mis enam meeldib?” küsisin teiselt.
„Keetmine” naeratab see.
Ei tea kas ütles esimene seda tõsiselt wõi tegi nalja, kuid hiljem, kui mulle koolijuhataja poolt lõunat pakuti, siis maitses see suurepäraselt. Wõib-olla oli see tingitud sellest, et seda nii hästi serweeriti, kuid kindlasti oli see parem kui paljudes söögimajades ja kodudes.
Koolijuhataja, prl. Kenni kabinetis nägin weel rohkesti waipu, mitmesuguseid kujutud esemeid, mis tunnistasid nende tegija arenenud maitset.
Kui „pruutide kool” juba seljataga, imestasin, miks Mulgimaal on nii palju wanapoisse kui kool laseb wälja juba oma üheksanda lennu eeskujulikke perenaisi, kes kahe aasta jooksul on õppinud kakkuhoiu- ja keedukunsti!
Ed. K.