Ajalugu

Uurimistöid mulkidest ja Mulgimaast

  1. Pae, T., Lust, K., 2017. Mulkide nime saamisloost ehk kas mulgid on tõesti rumalad? Keel ja Kirjandus 2017 nr 6 lk 432-452
  2.  Lust, K.  Mulgi hädaoht ehk kuidas mulgid talusid võõrsil päriseks ostsid (kuni 1889). Tuna 2014 nr 3 lk 44-63
  3. Lust, K, Türna, T., 2011. Päriperemees ja pärishärra moderniseeruvas Eestis: Kargova Fritz Karro ja Saverna Jaak Kissa. Ajalooline Ajakiri, 2011, 3/4 (137/138), 307–347
  4. Märkusi eesti kultuuritegelaste päritolu kohta. Eesti Kirjandus nr 3 aastal 1938
  5. Palvekirjad aktsioonid 1860dail aastail . Keel ja Kirjandus 1938
  6. Kustavus Ingrid. Hendrik Adamsoni bibliograafia 1913 - 2008. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lõputöö 2009.
  7. Viljat, J. Vanema rauaaja kivikalmed Viljandimaal. Tartu Üikool. Filosoofiateaduskond. Ajaloo ja Arheoloogia Istituut. Bakalaurusetöö 2012.
    Töö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis „Pronksi- ja vanema rauaaja kalmed Viljandimaal“ tutvustatakse lähemalt Viljandimaa vanema rauaaja kivikalmete problemaatikat. Samuti tuuakse välja erinevaid võimalusi, kuidas vaatamata vähestele andmetele saab võimalikult täpselt määrata kalmevormi. Teises peatükis „Kataloog“ tuuakse ära kalmed, mille puhul võib olla tegemist vanema rauaaja muististega. Sinna alla kuuluvad kivikirstkalmed, tarandkalmed ning kangurkalmed, mis võisid alguse saada juba rooma rauaajal. Kalmed on määratud kas väliskuju järgi või kasutatud passis olevat dateeringut. Iga muistise puhul on ära toodud võimalikult täpne kirjeldus ning kalmevormi määratlus, samuti lähedal asuvad muistised. Kolmandas peatükis „Kalmete 4 vanema rauaaja leiuaines“ vaadatakse kalmetest kaevamiste käigus saadud juhuleide ning pakutakse nende dateering. Samuti vaadatakse kalmete eripärasid.