Vabaduse risti vennad Mulgimaal
Aastatel 1919–1925 määrati üldse kokku 3224 Vabaduse Risti (ET 2000: 429).
Selle ordeni tegelikke saajaid oli aga natuke vähem, 3132, sest mitmele mehele on antud kaks või isegi kolm Vabaduse Risti (Jaak Pihlak). Vabadusristi kavalerid
Ainult kaks Eesti naist on saanud Vabadusristi, mõlemad mulgid: Salme Bergmann-Ilmet ja Anna Vares.
Halliste kihelkond ja Vabaduse Risti vennad (Pihlak, J.)
Helme kihelkond ja Vabaduse Risti vennad (Pihlak, J.)
Vastsündinud Eesti Vabariik ei kavatsenud algselt luua mingeid teenetemärke, pidades neid mineviku iganditeks. Siiski taibati juba Vabadussõja algul, et kodanikud, kelle eneseohverdus võitluses iseseisvuse eest on olnud silmapaistev, vajavad tunnustamist. Juba 11. jaanuaril 1919 otsustas Eesti Ajutine Valitsus anda Sõjaministri ettepanekul sõjawäljal ülesnäidatud iseäralise wahwuse ja wägitegude eest autasu 36 sõjamehele. Milline see autasu täpselt peaks olema, ei teadnud sel hetkel veel keegi.
Iseseisvuse esimesel aastapäeval, 24. veebruaril 1919 langetas Ajutine Valitsus otsuse: Asutada Eesti „Wabaduse Rist“ iseseiswuse ja wabaduse wõitluse teenuste autasuks. „Wabaduse Risti“ põhjusmääruse wäljatöötamine anda komisjoni, millest osa wõtawad sõja-, sise- ja kohtuministrid. Algatus sõjaministril. Aprillis 1919 võeti vastu seadus teenetemärgi asutamise kohta ning kinnitati Vabaduse Risti kujutis. Seaduse esimene punkt on kõnekas: Eesti Wabaduse Rist on asutatud Eesti wabariigi wäljakuulutamise aastapäewal 24. weebr. 1919. a. autasu tähena andmiseks neile, kes on üles näidanud Eesti iseseiswa wabariigi loomise töös silmapaistwaid ja kasulikka teenuseid kui sõjalises nii ka kodanlises tegewuses (Vabadussõja Ajaloo Selts).
Vabadusristi saamisega kaasnes rahaline autasu ning paljudel juhtudel ka tasuta maa ning õppursõduritel tasuta hariduse omandamise võimalus, hilisematel aastatel lisandusid veel mitmed eesõigused, mis olid seotud töö saamisega riigiameteis. See oli Eestis ainus teenetemärk, mis andis selle kavalerile ja tema perekonnaliikmeile seaduslikke privileege. Reeglina anti Vabadusrist isikutele teenete eest Vabadussõjas.
Karkristi kujulised teenetemärgid on kujundanud kunstnik Nikolai Triik. Eeskujuks oli Soome Vabadusrist ja Saksa Ordu kõrgmeistri rist. Ristid erinevad mõõtmete, värvi, lindi ja kandmisviisi poolest. Kujunduses on kasutatud rahvusvärvide (sinine, must, valge) kombinatsioone, ainult II liigi autasude südamik on punane ("vererist").
23. veebruaril 1923. aastal asutati Tartu Vabaduseristi Vendade Ühendus. See oli esimene Vabadusristi kavaleride piirkondlik ühendus, mis järgnevatel aastatel kujunes üleriigiliseks organistatsiooniks: 1925. aasta suvel asutati üleriigiline Vabaduse Risti Vendade Ühendus (VRVÜ), millega järgnevatel aastatel liitusid teised tekkinud piirkondlikud organisatsioonid. Vabadusristi kavaleride esindaja Rahvuskogu Teises Kojas oli Jaan Soots.
Viimane elusolev Vabadusristi kavaler oli Karl Jaanus, kes suri 6. oktoobril 2000.
