
Väikesest Emajõest...
Rahva seas liikus vanasti jutt, mis kõneles Mulgimaa piiriks oleva Väikesest Emajõest ja mulgist: Kui mulk hakanud üle jõe ujuma ja uppunud, olla see õnnetus.
Aga kui mulk jõudnud üle jõe Tartumaale, olla see olnud katastroof - sest siis ta ostnud sealtkandi kõik viljakandvad põllud ära!
Pulmareis..
Võtnud Helme mulk omale naise Tarvastu kihelkonnast. Pulmad peeti uhked ja vägevad – kolm päeva söödi ja joodi. Olnud aga juba uuemad ajad ja ka maainimeste kõrvu oli kostunud kuuldused peenest kombest – et noorpaarid käivad pulmareisil.
Otsustatigi minna pulmareisile pealinna. Aga kuna peig oli Tallinnas juba korra käinud, siis läks pruut üksi!
Folklorist Matthias Johann Eisen Toomemäest ja mulkidest...
on üles kirjutanud järgmise loo iseteadlikest mulkidest:
“Tartlane kõndinud Tartu Toomemäel ja vaadanud kiriku varemeid. Ütelnud viimaks: “Kes küll niisuguse toreda ehituse on ehitanud?” Mulk seisnud seal lähedal, kuulnud ja ütlenud: “Mida seal teada! Eks ikka mulk. Me ju kõikjal esimesed!”
Tite sünd...
Mulgi suuren talun ootsive kik latse sündü. Siss tulligi kätte aig, ku laits akkas sannan äält tegeme.
Peremiis juuss sanna manu ja kai ka oma esiklast. Tulli siss ussest vällä ja nägu olli nalla täüs. Sulane küsümä: „Mikeperäst
Sa nii rõõmusted?” − „Tallu sünds ju ehtne mulgi peremiis,” kost peremiis.
„Kost sa sedä aru said, et mulgi peremiis?” küsk suläne. „Noh, tal ollive mõlepe kämbla rusikan,“ vastas peremiis.
Piksele..
“Pikne lõi suure puu maha. Mulk ütleb: “Jah, jõudu sul om, aga raha Siul ei ole.”