Kuulsad mulgid

Toomas Hendrik Ilves

Toomas Hendrik Ilves oli Eesti Vabariigi president 09.10.2006 - 10.10.2016. President sündis 26.12.1953. 

Toomas Hendrik Ilves on Eesti poliitik ja diplomaat, endine ajakirjanik, kahekordne välisminister, Eesti Vabariigi president aastatel 2006–2016. Aastatel 2004–2006 oli ta Euroopa Parlamendi liige.

Ants Piip

Ants Piip sündis 28.02.1884 Karu-Kukke talus Anikatsis Tuhalaane vallas Mulgimaal, suri 01.10.1942 Narõbi laagris Permi oblastis. Matmiskoht teadmata.

Ta oli riigivanem, peaminister, välisminister viie valitsuse koosseisus. sõjaminister ja diplomaat. Tänaseni on ta tunnustatud kui Tartu Ülikooli professor ja paljude õigusteaduslike õpikute autor.

Jaan Poska

24.01.1886 - 07.03.1920

Jaan Poska oli Eesti riigitegelane ja poliitik.

Sündis õigeusu köstri peres, kus kõik lapsed, ka tütred, said kõrgema hariduse.

Jaan Poskat peetakse üldiselt sünnikoha järgi Laiuselt pärit meheks, kuid tegelikult pärinevad ka Jaan Poska eellased Mulgimaalt, nimelt Anikatsilt.

 

Andres Dido (Ti(i)do)

Andres Dido (ka Tiido) sündis 01.09.1855 Toosi talus Riidaja vallas Helme kihelkonnas Mulgimaal, suri 29.08.1921 Pariisis, maetud sealsele Pantini kalmistule, oli eesti haridustegelane ning poliitik.

Arvatavalt on Andres Dido esimene, kes kirja Eesti vabariigi idee juba aastal 1882.

Jaan Soots

Jaan Soots sündis 29.02/12.03.1880 Küti talus Helme vallas Mulgimaal, suri 06.02.1942 Ussollagis, Solikamskis, Venemaal, oli Eesti sõjaväelane - kindralmajor ja poliitik.

Ta oli Eesti Vabadussõja ajal sõjavägede staabiülem ja kindral Johannes Laidoneri lähim kaastöötaja, täites mitmel korral ka ülemjuhataja kohuseid.

Soots kuulus Tartu rahuläbirääkimiste delegatsiooni ja võitles välja Eesti riigipiiri. Sõjaliste teenete eest ülendati kindralmajoriks.

Paul-Adolf Lill

Kindralleitnant Paul-Adolf Lill sündis 25.01.1882. aastal Helme kihelkonnas Jõgeveste vallas Mulgimaal Roobe veski omaniku pojana. 

1941. aastal küüditati Venemaale Sverdlovski vangilaagrisse, kus ta suri 13. märtsil 1942. aastal, viimane puhkepaik on teadmata.

Aleksander Jaakson

Aleksander Jaakson sündis Helme kihelkonnas Holdre vallas Mulgimaal 29.01.1892, suri 02.10.1942 Venemaal Vjatka vangilaagris. Sõjaväelane ja poliitik (Ajavaod, ERR Arhiiv).

Hariduse omandas Holdre vallakoolis, Helme kihelkonnakoolis ja Tartu Õpetajate Seminaris. Võitles innukalt Eesti Vabadussõjas, kus temast sai kindralmajor. Tartu Ülikoolis õppis õigusteadust.

Johan Kõpp

Johan Kõpp sündis 9.11.1874 Helme kihelkonnas Holdre vallas Mulgimaal, suri 21.10.1970 Stockholmis, oli eesti usuteadlane, ajaloolane, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (E.E.L.K.) piiskop ja peapiiskop 1939–1964 ja Tartu Ülikooli rektor 1928–1937.

Friedrich Karl Akel

Friedrich Karl Akel (1871 - 1941) sündis Mulgimaal Halliste kihelkonnas Kaubi karjamõisa omaniku pojana, oli diplomaat ja Eesti Vabariigi saadik, välisminister, riigivanem, riigikogu liige. Ametilt silmaarst.

Erkki Tuomioja

Erkki Sakari Tuomioja sündis 01.07.1946 Helsingis. Soome poliitik, 1999-2000 kaubandus- ja tööstusminister, 2000-2007 välisminister ning uuesti 2011-2015 Soome välisminister. 2008. aastal oli Erkki Tuomioja Põhjamaade Nõukogu president.

Tema vanaema oli Mulgimaalt Helme kihelkonnast pärit kirjanik Hella Wuolijoki.

Hans Rebane

Hans Rebane (24.12.1882 -16.12.1961) sündis Ärma talus Halliste kihelkonnas Mulgimaal, suri Stockholmis.

Ta oli tegev poliitiku, diplomaadi ja ajakirjanikuna. On olnud Riigikogu liige ja minister.

Aadu Birk

Aadu (Ado) Birk sündis Mulgimaal Tarvastu vallas Mõnnaste külas Kulbisaare talus 14.11.1883, suri 02.02.1942. Sverdlovski oblasti vangilaagris. Ta oli poliitik Riigikogu liige, Eesti Vabariigi peaminister 28.07.1920 - 30.07.1920 ning välisminister 1919-1920 ja 1925.

Lõpetas Riia vaimuliku (õigeusu) seminari, õppis 1905-1907 Peterburi Vaimulikus Akadeemias, 1907-1908 Tartu, 1908-1911 Peterburi ja 1911 Leipzigi Ülikooli õigusteaduskonnas.

Jaan Hünerson

Jaan Hünerson sündis 04.02.1882 Karksi vallas Mäeküla Viira talus, suri 5. VI 1942 Sverdlovski oblastis.

Hünerson oli agronoom, mitmekordne minister ja põllumajandusõppejõud, ajakirjanik ning Tartu Ülikooli audoktor.

Hans Leesment

Hans Leesment (13.02.1873 – 26.08 1944) sündis Halliste kihelkonnas Vanamõisa valla Reitle talu omaniku Karl Leesmenti pojana. Sõjaväearst, auastmelt kindralmajor.

Mari Raamot

Mari Raamot sündis Mulgimaal Tarvastu vallas Kiltsil taluperemehe tütrena 06.08.1872, suri 12.03.1966 USAs.

Mari Raamot oli eesti ühiskonnategelane ja kodundusõpetaja, Eesti naisriigikaitse liikumise alusepanijaid - Mari Raamot oli üks Naiskodukaitse asutajaid ja esinaine 1927–1936, samuti Kodutütarde liikumise asutajaid.

Hella Wuolijoki

Hella Wuolijoki (aastani 1908 Ella Marie Murrik) sündis 21.07.1886 Alal Helme vallas Mulgimaal, suri 02.02.1954 Helsingis, oli eesti päritolu soome kirjanik ja ühiskonnategelane. Tuntud ka pseudonüümi Juhani Tervapää all.

Tema tuntuim teos oli näidenditsükkel "Niskamäe noorperenaine".

 

Nikolai Baturin

Nikolai Baturin sündis 5. augustil 1936 Arumetsa külas Suislepa vallas Mulgimaal, suri 16. mail 2019, oli eesti ja mulgi kirjanik.

Viis aastat teeninud sõjamereväe laevastikus, sõitnud merd. Kuus aastat töötanud Siberi geoloogiaekspeditsioonis. Viisteist aastat olnud elukutseline kütt Siberi taigas.

Hendrik Adamson

Hendrik Adamson sündis 06.10.1891 Kärstna vallas Helme kihelkonnas Mulgimaal, suri 07.03.1946 Tuhalaane vallas, maetud Helme kalmistule.

Ta äratas tähelepanu mulgi murdes luulega.

August Kitzberg

August Kitzberg (aastani 1863 Kits) sündis  29.12.1855 (uue kalendri järgi 8.01.1856) Põlde külas Laatre vallas Mulgimaal, suri 10. oktoobril 1927 Tartus.

Kitzberg oli kirjanik, kelle loomingu kaalukam osa on tema draamad, mida on Eesti teatrites mängitud läbi 20. sajandi.

Pent Nurmekund

Pent Nurmekund (16.12.1906 – 28.12.2006) sündis Veskekülas Mõimessaare vesiveski Saarde vallas, oli keeleteadlane, Tartu Ülikooli orientalistikakabineti rajaja, polüglott, Tartu ülikooli dotsent, Mulgi murdes luuletaja.

Väidetavalt oli ta võimeline tõlkima ligi 80 keelest ning neist paljusid ka rääkima - kuni 60 keelt.

Teda on peetud ka oma aja maailma suurimaks polüglotiks.

Juhan Simm

Juhan Simm sündis 12.08.1885 Kivilõppel, Vana-Suislepa vallas Mulgimaal, suri 20.12.1959 Tartus, oli eesti helilooja, koorijuht ja dirigent.

Simm oli VIII (1923), X (1933), XI (1938), XII (1947) ja XIII (1950) üldlaulupeo üldjuht, millele lisandusid arvukad kohalikud ja meestelaulupäevad.

Jaan ja Rein Einasto

Astronoom Jaan Einasto ja geoloog Rein Einasto perekonna juured on Mulgimaal Helme kihelkonnas Holdre kandis Egeri talus, kus sündis nende ema. Renoveeritud mulgi taluhäärber on tänaseni suguvõsa kasutuses.

 

Valdur Mikita

Valdur Mikita on Mulgimaalt Suislepast pärit kirjanik, sündinud 28.01.1970. 

Mikita segab oma raamatuis eri žanre, jäädes sageli  ilukirjanduse ja semiootika piirimaile.

Juhan Kunder

Juhan Kunder oli oma aja mainekamaid pedagooge, folklorist, kirjandusloolane, lastekirjanik ja ühiskonnategelane.

Kunder sündis Mulgimaal Holstre vallas taluperemehe pojana 26.12.1852. Lõpetas 1875 Tartu I (saksa) õpetajate seminari. Töötas õpetajana Tartus ja Rakveres, 1886 läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi. Haigestus seal tüüfusesse ja suri 24.04.1888. Maeti Rakverre.

Lembit Eelmäe

Lembit Eelmäe sündis 26.09.1927 Sepakõrtsi talus Holdre vallas Mulgimaal, suri 2.07.2009 Tartus, oli eesti näitleja.

Tema tipprollideks olid osatäitmised Jaan Toominga lavastustes "Veli Joonatan" (1976) "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1976), "Polonees 1945" (1976), "Kauka jumal" (1977), "Tõde ja õigus" (1978) ja "Kihnu Jõnn" (1980).

Märt Raud

Märt Raud (23. juuli (vana kalendri järgi 11. juuli) 1878 Paistu vald, Viljandimaa – 23. september 1952 Krasnojarski krai) oli eesti ehitusinsener ja põlevkivitööstur. 

Maailmas on olnud persoone, nagu Thomas Alva Edison, Bill Gates jt, kes on pannud aluse tervele tööstusharule. Eesti mastaabis on selleks kindlasti Märt Raud, kes pani aluse Eesti põlevkivitööstusele, arendas selle lühikese ajaga tasemele, mis pälvis tähelepanu kogu maailmas (Uibopuu, 2002).

Heinrich Laretei ja Käbi Laretei

Heinrich Laretei (04.01.1892 Õisu Mulgimaa – 03.04.1973 Stockholm) oli riigitegelane ja ohvitser, erialalt jurist, Käbi Laretei isa. 

Heinrich Laretei oli 1925–26 põllutöö- ja 1926 siseminister, 1926–28 Eesti saadik NSV Liidus ja 1928–31 Leedus, 1931–36 välisministeeriumi poliitilise oskonna direktor, 1933–36 välisministri abi, 1936–40 Eesti saadik Rootsis, Taanis ja Norras. Keeldus 1940 Eestisse tagasi tulemast, mõisteti tagaselja surma. Riigikogu II ja III koosseisu liige.

Uno Lõhmus

Uno Lõhmus on sündinud 30.10.1952 Mõisakülas Mulgimaal. Jurist.

Ta on olnud Riigikohtu esimees, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Euroopa Kohtunik kohtunik ning Tartu ülikooli õppejõud.

Madis Kõiv

Madis Kõiv (05.12.1929 Tõrva - 24.09.2014) oli füüsik, krijanik ja filosoof.

Sündinud Tõrvas. Lapsepõlv möödus Helme kihelkonnas Tõrvas ja Valgas. Noid elu esimest 15 aastat on ta hiljem läbi uurinud oma aistilise mälukirjutuse sarjas „Studia memoriae”.

Johan Unt

Johan Unt sündis Mulgimaal Tarvastu vallas Tiukre renditalus 24.03 1876, suri 07.04.1930 Tallinnas.

Oli eesti sõjaväelane, kindralmajor ja Kaitseliidu ülem.

Mark Soosaar

Sündinud 12.01.1946 Laane-Suki talus Vardja külas Mulgimaal.

Dokumentaalfilmide režissöör, stsenarist ja operaator (ametlikult Mark-Toomas Soosaar).

Mark Soosaare filmograafia ja bibliograafia

Luis Pavel ja Indrek Hirv

Louis Pavel (õpingute ajal Pallases Lui Paavel, Saksa okupatsiooni ajal ka Louis Pawel) sündis 18.10.1915 Jõgeveste mõisas Helme kihelkonnas Mulgimaal – 12.10.1977; oli eesti maalikunstnik.

Luis Paveli poeg on Indrek Hirv (15.12.1956) eesti luuletaja, graafik ja portselanimaalija. Indrek Hirve seulest on ilmunud enam kui 20 luulekogu, lisaks esseistikat, proosat ja draamat.Indrek Hirv on olnud ka hinnatud mitmete heliloojate poolt, ta on loonud laulusõnu näiteks Jäääärele, samuti teinud muusikat koostöös Rein Rannapiga, nad on loonud mitmeosalise heliteose "Hingelinnud".

Kaupo Ilmet

Kaupo Ilmet on sündinud  29.03.1931, eesti metsandusteadlane, Eesti Metsaseltsi pikaaegne president, Mulkide Seltsi vanem alates aastast 1989, Elistvere loomapargi rajaja ja selle esimene juht.

Andnud välja erinevaid metsandusalaseid raamatuid.

Kaupo Ilmet on valitud Mulgimaa Uhkuseks 2013!

Anu Raud, Mart Raud ja Valda Raud

Anu Raud on sündinud 10.05.1943 Moskvas, Eesti tekstiilikunstnik, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor.

Elab Heimtalis Kääriku talus. Tema ema oli tõlkija Valda Raud, isa oli kirjanik Mart Raud, poolvend oli kirjanik Eno Raud.

Anu Raua looming on tuntud eelkõige tema vaipade poolest. Loodus, kodu ja rahvakunst on tema loomingu tuumikuks. 

Jüri Engelbrecht

Jüri Engelbrecht on sündinud 01.08.1039 Tallinnas, kuid vanemad on pärit Helme kihekonnast Tõrvast. Ta on eesti mehaanikateadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Jüri Engelbrecht on 2015. aastal meenutanud: Ma olen sündinud Tallinnas, kuid mu vanemad on pärit Tõrvast. Küllap seetõttu on ka Mulgimaa loodus mulle lähedane. 

Mihkel Veske

Sündis 28.01 1843 Vilimeeste külas Holstre vallas Mulgimaal, suri 16.05 1890 Kaasanis.

Mihkel Veske on jäänud eesti kultuurilukku kui aktiivne rahvusliku liikumise aja tegelane, luuletaja, keeleteadlane ja folklorist. Tema oli esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. 

Friedrich August Saebelmann

Friedrich August Saebelmann (ka Säbelmann) 26. IX 1851 Karksi Köstrimäe – 7. III 1911 Paistu, helilooja, koorijuht ja pedagoog, Aleksander Kunileiu vend.

Helilooja silmapaistvat annet näitab tema loomingu püsimine tänaseni. Rahva suus on säilinud juba üle saja aasta “Kaunimate laulude” kõrval ka “Ema süda”, “Ellerhein”, “Helde isa taeva sees” jt.

Aleksander Kunileid

Aleksander Kunileid (õieti Aleksander Saebelmann) sündis 22.11.1845 Audru vallas, suri 27.07.1875 Poltavas, oli eesti helilooja. 

Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaks. Kunileid sündis köstriõpetaja perekonnas. Tema vend oli helilooja Friedrich August Saebelmann

Johannes Taul

Johannes Taul sündis 24.07.1922 Helme kihelkonnas Riidaja vallas Mattese talus, suri 26.02.2010 Tartus, maetud Helme kalmistule.

Johannes Taul oli Eesti pärimusmuusika traditsioonide edendaja, torupillimuusika taaselustaja, pillimeister, helilooja ja pedagoog.

Jüri Müür

Jüri Müür 07.01.1929 on pärit Matsimärdi talust Kivilõppe külast Tarvastus  – 17. XI 1984 Talinn. Oli filmilavastaja ja stsenarist.

Jüri Müüri filmograafia

Karl August Hindrey

Karl August Hermann Hindrey (pseudonüüm Hoia Ronk) sündis 15.08.1875 Abjas Mulgimaal, suri 09.01.1947 Tallinnas, oli Eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik.

Aleksander Läte

Aleksander Läte sündis Mulgimaal Pikasilla külas kõrtsmiku peres 12.01.1860, suri 08.09.1948 Tartus. Maetud Rõngu kalmistule.
 
Eesti esimese sümfooniaorkestri asutaja ja dirigent, esimene eestlasest professionaalne muusikakriitik, koorijuht ja teadlane.

Vürst Michael Andreas Barclay de Tolly

Pariis vallutaja - vürst Michael Andreas Barclay de Tolly (1761-1818).

Maailma sõjanduses pole teist nii tuntud Eestiga seotud meest kui kindralfeldmarssal vürst Barclay de Tolly.

Henrik Visnapuu

Henrik Visnapuu sündis 02.01.1890 Helme kihelkonnas Leebikus Mulgimaal – 03.04.1951 Long Island, New York, oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik.

Henrik Visnapuu kirjutab oma mälestusteraamatus "Päike ja jõgi": "Kärstna mäelt Pikasilla poole suundudes laskub maastik aegamööda Võrtsjärve madalikku. Selle madaliku servas asubki Leebiku vald, minu esivanemate kahesaja-aastane kodukoht."

Victor, Viktor, Oleg Lembit ja Mihkel Mutt

Victor Mutt 25.05. 1886-30.04.1942 sündis Mulgimaal Karksi kihelkonnas Tuhalaanes Sootsa taluperes, oli Venemaa keisririigi ja Eesti sõjaväelane ja (kolonel) ja diplomaat.

Oli 1923–26 Washingtonis Eesti saatkonna 1. sekretär ja mitteametlik sõjaväeatašee.

Aastast 1924 New Yorki konsulaadi konsul, 1925–27 asjur ja 1926–32 Eesti peakonsul New Yorgis.

Johannes Semper

Sündis Mulgimaal Pahuvere Tuhalaane vallas 22.03.1892 - 21.02.1970 Tallinn. Johannes Semper oli eesti luuletaja, prosaist, kriitik, tõlkija, esseist ja poliitik. 

Marko Mäetamm

Marko Mäetamm on sündinud 13.12.1965,  pärit Karksi-Nuiast. Videokunstnik, graafik.

1995 magistrikraad Eesti Kunstiakadeemiast graafika erialal. Kümned isikunäitused ja grupinäitused Eestis ja välismaal. Avaldanud raamatuid.

Marko Mäetamme koduleht ja blogi

Jaak Joala

Jaak Joala (26.06.1050 -  25.09.2014) oli Eesti laulja, muusikapedagoog ja muusikaprodutsent.

Jaak Joala sündis muusikute perekonnas, tema ema Helgi Ridamäe ja emapoolsed vanavanemad on pärit Helme kihelkonnast Mulgimaalt.

Lauri Mälksoo

Sündinud 28.01.1975 Abja-Paluojal, lõpetanud samas keskkooli. Õigusteadlane, Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse professor ja Eesti Välispoliitika Instituudi juhataja.

Juhani Püttsepp

Juhani Püttsepp on sündinud 17.02.1964 Tartus, aga ema poolt Helme mulk. Veetis suure osa lapsepõlvesuvedest Tõrva lähedal Pääbu (Pääbo-Rassi) talus vanavanemate juures.

Eesti bioloog, õpetaja ning lastekirjanik, on kirjutanud ligi 20 raamatut ja teinud dokumentaalfilme.

Ants, Anu ja Triinu Taul

Ants Taul (sündinud 07.03.1955) elab Helme kihelkonnas Riidajas.

Rahvamuusik, torupillimängija, lõõtspillimängija ja torupillimeister. Pere peab Torupillitalu. Mulgimaa Uhkus 2014.

Ants Tauli tütred Anu ja Triinu Taul on tunnustatud muusikud.

Heino Pars

Heino Pars sündis 13.10.1925 Mustlas Tarvastu kihelkonnas, suri 08.10.2014 Tallinnas, oli eesti nukufilmilavastaja. 

Parsi käe all valmis aastatel 1962-1990 kokku 31 filmi. Tema tuntuimad filmid on "Operaator Kõps seeneriigis", "Operaator Kõps marjariigis", "Operaator Kõps kiviriigis" ja "Operaator Kõps üksikul saarel", "Nael", "Putukate suvemängud", "Mardileib", "Kunksmoor", "Kunksmoor ja kapten Trumm", "Välek Vibulane" ja "Meemeistrite linn".

Mati Laur

Sündinud 17.06.1955 Abja-Paluojal, lõpetanud samas keskkooli. Tartu Ülikooli üldajaloo professor.

Doktorikraad aastal 2000, väitekiri Eesti ala valitsemine 18. sajandil.

On mitemete Eesti ja maailma ajaloo raamatute üks koostajatest ja autoritest.

Mati Lauri teadustegevus.

 

Lepo Mikko

Lepo Mikko (kodanikunimi Leonid Mikk), sündinud 07.11.1911 Arukülas Tuhalaane vallas Mulgimaal, surnud 6.12.1978 Tallinnas, oli Eesti maalikunstnik ja pedagoog.

Kirjutanud ka murdekeelset luulet.

Juhan Muks

Juhan Muks, õieti Joann Muks (06.07.1899 Tuhalaane Mulgimaa – 23.11.1983 Viljandi) oli eesti maalikunstnik.

Juhan Muks sündis Mulgimaal talupidaja perekonnas. Kunstniku haridustee oli põhjalik ja mitmekülgne. 

August Vomm

August Vomm sündis Sika talus Penuja vallas Mulgimaal 04.07.1906, surnud 01.05.1976.

Skulptor ja kauaaegne Kunstiakadeemia õppejõud, kelle loomingupärandist tänaseks asub suurem osa Eesti muuseumikogudes.

Siim Kärner

Sündis 08.06.1945 Morna külas Tuhalaane vallas Karksi kihelkonnas Mulgimaal, surnud 05.11.2007, oli kirjanik, luuletaja ja kunstnik.

Siim Kärneri teosed (Vikipeedia)

Märt Laarman

Märt Laarman (õieti Martin Laarman), sündinud 22.02.1896 Õisu mõisas, surnud 18.04.1979 Tallinnas, oli eesti graafik ja maalikunstnik.

Märt Laarmani õde oli Linda Viiding.

Oskar Loorits

Oskar Loorits, sündinud 09.11.1900 Suure-Kõpu vallas, surnud 12.12.1961 Uppsalas Rootsis, oli eesti usundiloolane ja folklorist.

Oskar Loorits sündis Kõpus, kuhu tema vanemad olid aga asunud Mulgimaalt; nii ema kui ka isa poolt oli Loorits mulk (Aleksander Loorits 2000: lk 38–39 "Oskar Looritsa noorusmailt"; Eduard Vääri 2001: "Mulgi päritolu rahvaluuleteadlane Oskar Loorits", Mulkide almanak, nr 11, lk 62-65).

Linda Viiding

Linda Viiding (sündinud 17.11.1906 Krüüdneri vallas Tartumaal, surnud 24.12.2003) oli tõlkija ja literaat, kelle vanemad olid pärit Mulgimaalt Õisust.

Linda Viidingu vend Märt Laarman on sündinud veel Mulgimaal, Linda aga juba Tartumaal, kuna vanemad kolisid Mulgimaalt Tartumaale, kuid peres säilisid nii mulgi murre kui ka mulgi kombestiku ja traditsioonid.

Eduard Vääri

Keeleteadlase Eduard Vääri (1926 Valguta Tartumaa – 2005) lapsepõlve- ja kooliaastad möödusid Tõrvas.

Vanavavemad olid pärit Holdrest - üles kirjutanud 1939. aastal vanavanematelt kuuldud kohapärimuse lood.

Herta Laipaik

Herta Laipaik (õieti Herta Leilia Kornev, ristitud Herta Leilia Laipaik) sündis 29.01.1921 Hummuli vallas Mulgimaal, surnud 17.01.2008 Tallinnas; oli eesti kirjanik.

Tema loomingus annavad tooni folkhorror'i sugemetega kunstmuistendid.

Erni Hiir ja Karl-Martin Sinijärv

Erni Hiir sündis Helme kihelkonnas Taagepera vallas Karjatnurme külas Ala-Pääbul Mulgimaal 29.03. (16.03. Juliuse kalendri järgi) 1900, surnud 27.10.1989 oli eesti luuletaja ja tõlkija. 

Luuletaja sünnimaja on hävinud, endisi elanikke meenutavad keset muruplatsi kasvavad puud.

Ado Reinvald

Ado Reinwald (1847-1922) oli 19. sajandi lõpu rahvalik luuletaja, jutu- ning näitekirjanik, talupoeg-boheem, sündis Viljandimaal Uusna vallas 21. novembril 1847.

Peagi siirdus perekond Tarvastu valda Ilissa talusse. Reinvaldi koolitee kestis vaid ühe aasta, kahekümneselt sai Reinvaldist taluperemees ja ta tegi suuri plaane, et luua oma talust kohaliku kultuurielu keskus. 1894 müüdi talu oksjonil, Reinvald rändas ringi, kuni ostis maja Elvas. Elu lõpuaastail jäi ta sellest ilma, elatus läbi häda kirjatööst. Reinvald suri Elva lähedal Kulbilohul 8. veebr 1922, ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.

Tõnis Kask

Tõnis Kask sündis 02.12.1929 Tarvastu vallas talupidajate pojana, suri 27.08.2016, oli telerežissöör ning mängu- ja dokumentaalfilmide lavastaja.

Anton Suurkask

Anton Suurkask sündis 7. augustil 1873 Mulgimaal Hallistes Uue-Kariste mõisa kupja peres. Anton Suurkask oli kirjamees, kes vaatamata üle saja raamatu avaldamisele, lisaks tõlked, on jäänud vähetuntuks.

Sellesama raamatutoodangu pärast on kangekaelselt oma sihte järginud Suurkaske peetud arhetüüpseks grafomaaniks. 

Anton Suurkask suri kõrges eas, 91-aastaselt 17. aprillil 1965 ning on maetud Viljandi Vanale kalmistule.

Jaan Rannap

Jaan Rannap on sündinud 03.09.1931 Hallistes Pornuse vallas, on eesti lastekirjanik ja ajakirjanik.

Jaan Rannapi bibliograafia
 

Johannes Märtson

Johannes Märtson sündis Lõve karjamõisa rentniku pojana Helme kihelkonnas Lõve vallas Mulgimaal 25.08.1868, surnud 09.01.1935 Tõrvas. Maetud Helme kalmistule
 
Märtson oli Riigikogu liige ja esimene eesti rahvusest linnapea.
 

Jaak Aab

Jaak Aab on sündinud 9. aprillil 1960 praeguse Tõrva valla territooriumil Taageperas, on Eesti poliitik.

Jaak Aab on lõpetanud Ala põhikooli, Viljandi V keskkooli ja Tallinna Pedagoogilise Instituudi õpetaja kutsega.

Töötanud Ala põhikoolis õpetajana, olnud Võhma linnapea, IX Riigikogu asendusliige, sotsiaalminister Andrus Ansipi esimeses valitsuses 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007.

Jüri Ratase valitsuse riigihalduse minister 2017-2018 ja uuesti alates 2019.

Salme Ilmet

Sündinud 10.03.1896 (Koosi talu Leebikus Helme kihelkond Mulgimaa), surnud 05.08.1979. Maetud Helme kalmistule.

Eesti Vabadussõja legendaarne naiskangelase–luuraja, halastajaõde ning Vabadusristi kavaler.

Ferdinand Linnus

Ferdinand Linnus, astani 1935 Leinbock, sündis 20.05.1895 (Kalma talu Riidaja vald Helme kihelkond Mulgimaa), suri 23.02.1942 (Suhhobezvodnoje Venemaa), oli Eesti esimene etnoloogiadoktor.

Agnes-Elsa Taar

Agnes-Elsa Taar  (aastast 1933 Blaubrük, eestistatult Kajara) sündis 17. septembril 1897 Maru külas Vana-Kariste vallas, surnud 7. detsembril 1976 Tartus, oli laste- ja näitekirjanik ning prosaist.

Agnes-Elsa Taari looming

Jaan Bergmann

Luuletaja ja kirikuõpetaja Jaan Bergmann sündis 29.12.1856 Kolga-Jaani kihelkonnas talurentniku pojana. Pärast ülikooli lõpetamist 1882 töötas kuni surmani Paistu koguduse pastorina. Bergmann suri 25.06.1916, ta maeti Paistu kalmistule.

Eesti kirjanduse ajaloos on Bergmann tuntud eelkõige luuletajana.

Jaan Adamson

Jaan Adamson sündis 7.11.1824 Kurnuvere külas Olustvere lähedal, suri 27.04.1879 Holstre vallas, oli kooliõpetaja, rahvusliku liikumise tegelane.

Oli osaline rahvusliku ärkamisaja sündmustes, käis läbi paljude teiste rahvusliku ärkamisaja tegelastega.

Silvi Väljal

Silvi Väljal (30.01.1928 Kuiv-Saapa talu Halliste kihelkond - 03.04.2014) oli tunnustatud raamatuillustraator, vabagraafik, eksliibrisekunstnik.

Silvi Väljal on laiemale avalikkusele tuntud lasteraamatuga «Jussikese seitse sõpra».

Endel Nirk

Endel Nirk on sündinud 15.12.1925 Koorküla vallas Helme kihelkonnas Mulgimaal, surnud 15.04.2018 Tallinnas. Ta oli eesti kirjandusteadlane ja kirjanik. 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.

Jeti küla Veskijärve läheduses möödusid nimeka kirjandusteadlase lapsepõlve- ja noorusaastad.

Õppinud Koorküla algkoolis ja Tõrva gümnaasiumis. Seejärel õppis Tartu Ülikoolis filoloogiat.

Arne Mikk

Arne Mikk sündis 18.04.1934 Mulgimaal Tuhalaanes Karksi kihelkonnas suure Ritsu talu perepojana, on eesti lavastaja ja teatritegelane.

Viive Ernesaks

Viive Ernesaks (neiupõlves Säga), sündinud 27.03.1931 Helme mõisas Helme kihelkonnas, on pianist, klaverisaatja, õppejõud ja kontsertmeister.

Viive Ernesaks elust ja lapsepõlvest (ERR arhiiv)

Priidu Beier

Priidu Beier (pseudonüümid: Matti Moguči, Pierre Bezuhhov, Ada Piirlup, Kersti Maarler), sündinud 16.10.1957, on luuletaja ja kirjanik.

Priidu Beier on õppinud kaks esimest aastat Abja Keskkoolis, edasi Õru algkoolis, Tsirguliina Keskkoolis ja Riidaja 8-klassilises koolis. 1976. aastal lõpetas Tõrva Keskkooli ja siirdus sealt Tartu Riiklikku Ülikooli, mille ta lõpetas ajaloo erialal 1983. aastal.

Rihet-Urmas Ploomipuu

Rihet-Urmas Ploomipuu sündis Hummulis 16.02.1942, suri 30.11.1990. Graafik. Ta kujundas Eesti ühe- ja kahekroonise rahatähe.

Urmas Ploomipuu õppis 1960-61 Tartu Kunstikoolis ja aastast 1964 ERKI-s, lõpetas selle graafika erialal 1970. Oli 1972-79 Tallinnas Kunstifondi graafika eksperimentaalateljee juhataja, seejärel vabakunstnik.

Aino Tamm

Aino Tamm (23.12.1864 Kitsitalu Kuressaare küla Tarvastu vald Mulgimaa – 07.12.1945 Tallinn) oli eesti laulja (sopran) ja laulupedagoog, professor.

Aino Tamm oli esimene kutseline laulusolist Eestis. 

Heino Puhvel

Heino Puhvel (pseudonüüm Mart Kalda) sündis 26.09.1926 Patküla Vallas Helme kihelkonnas Mulgimaal, suri 29.08.2001 Tartus, oli eesti kirjandusteadlane, kriitik ja proosakirjanik, üks peamisi Tammsaare-uurijaid.

Heino Puhvel osales Tammsaare Kogutud teoste (18 köidet, 1978-93) väljaandmises nii koostajana kui ka järelsõnade autorina.

Enn Põldroos

Enn Põldroos on sündinud 21.05.1933 Tallinnas, alates 2009 elab Mulgimaal Tarvastu vallas Soe külas Vahtra talus, eesti kunstnik ja kirjanik.

Enn Põldroosi looming

Andres Rennit

Andres Rennit on sündinud Mulgimaal Tarvastu kihelkonnas Vaigu talus 05.11. 1860, surnud 1936 Viljandis, olili eesti luuletaja ja kirjanik.

Avaldanud mitu luulekogu.

Andres Rennit on Tarvastu-murdelise luuletuse „Mul meelen kuldne kodukotus” autor.

Eduard Laugaste

Eduard Laugaste sündis 1909 Karjatnurmes Helme kihelkonnas Mulgimaal, surnud 1994 Tartus.

Folklorist, TÜ rahvaluule kateedri juhataja, Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi (praeguse Eesti Keele Instituudi) rahvaluule sektsiooni juht.

Jaak Reichmann

Jaak Reichmann sündis Puide talus Tarvastu kihelkonnas 28.05.1874, suri 01.05.1945, oli Eesti Vabariigi kohtu- ja riigitegelane, kohtuminister, Kohtukoja esimees ja Eesti riigi esimene ametisse määratud kohtunik.

Jõukast Mulgimaa talust pärit Jaak Reichmann õppis Peterburis õigusteadust ning töötas Tallinnas vandeadvokaadina, kuni temast sai 13. novembril 1918 iseseisva Eesti riigi esimene ametisse määratud kohtunik, kelle Ajutine Valitsus nimetas Kohtupalati (siis veel Tallinna ringkonnakohtu) esimeheks.

Asta Jaaksoo

Asta Jaaksoo sündis Karksi vallas 28.04.1930, suri 27.08.2017.

August Kitzbergi muuseumi asutaja ja muuseumi hoidja Asta Jaaksoo pühendas oma elu omakandi kuulsa kirjamehe mälestuse alalhoidmisele. Pedagoog ja tulihingeline giid ja pärandihoidja, mulgi keele õpetaja.

Ants Murakin

Ants Murakin, kuni 1936. aastani Hans Murrakin, (6.01.1892, vana kalendri järgi 25.12.1891 – 11.01.1975) sündis Mulgimaal Õisu-Kaarli mõisa tallmeistri pojana, õppis Kaarli-Araku vallakoolis 1900–1902  ja Halliste kihelkonnakoolis 1903–1906. 

Murakin oli mitmekülgne kultuuritegelane: maalikunstnik, teatridramaturg ja -dekoraator, tõlkija , teatri- ja kunstikriitik.

Jaan Riet

Jaan Riet (27.03.1873-28.07.1952) sündis Mulgimaal Halliste kihelkonnas Abja vallas Perakülas. Oli eesti fotokunstnik.

Jaan Riet jäädvustas Viljandi visuaalse ajaloo 19. sajandi lõpust 20. sajandi keskpaigani. Riet oli ennekõike ateljeefotograaf, kuid ta jäädvustas ka arvukalt linna- ja maastikuvaateid, hooneid, samuti päevakajalisi sündmusi.

Alli Laande

Alli Laande on sündinud 16.04.1957 Vastemõisas, elab Uue-Suuga talus Lilli külas Karksi vallas.

Tulihingeline Mulgimaa kultuuri, traditsioonide ja pärimuse tutvustaja ja edendaja. Mulgi keele õpetaja. Erinevate mulgikeelsete raamatute ja paljude trükiste autor.

Minni Nurme ja Salme Ekbaum

Minni Katharina Nurme (sündinud Neumann, 1936–41 Minni Raudsepp, 1941–58 kodanikunimi Minni Hint; 30.10.1917 Kiini talu Aidu vald Paistu kihelkond – 22. XI 1994 Tallinn), kirjanik ja tõlkija, Salme Ekbaumi õde, Eeva Pargi ema; oli 1941–58 abielus Aadu Hindiga.

Loomingu põhiosa moodustab vormilt mitmekesine, traditsioonilist meetrikat ja vabavärssi kasutav luule.

Ella llbak

Ella Ilbak sündis 31. oktoober/12. november 1895 Pöögle vallas Mulgimaal – 8. august 1997 Pontiac, Michigani osariik) oli eesti tantsijanna ja kirjanik.

Ella Ilbak oli esimene Eesti elukutseline tantsijanna, kes saavutas laia rahvusvahelise tuntuse, filosoofiliste ja religioossete otsingute teed käinud kirjanik. 

Kuuldemäng Ella Ilbak. (ERR arhiiv)

Jaak Peeter Sõggel

Jaak Peeter Sõggel sündis mõisatöölise pojana Mulgimaal Kaarli vallas Taru talus 27.03.1871, surnud 8.12.1963 Abjas.

Rahvaluulekoguja, folklorist ja kirjanik.

Adam ja Peeter Peterson

Adam Peterson sündis 19.03.1838 Holste vallas, 11. 12.1918 Holstre vallas, talurahvaliikumise tegelane ja luuletaja.

Adam Petersonist kui juhtiva rahvuslase kujunemisest.

Indrek Treufeldt

Indrek Treufeldt on sündinud 16.05.1969, pärit Helme vallast Alaveskilt, Mulgimaalt.

Doktorikraadiga ajakirjanik, ülikooli õppejõud ja dokumnetaalfilmide stsenarist.

Peep Aru

Peep Aru (sündinud 20. 04.1953 Abja-Paluojal) on Eesti poliitik, endine Riigikogu liige.

1968. aastal lõpetas ta Tuhalaane 8-klassilise kooli, 1971 Elva Keskkooli. Kõrghariduse omandas Eesti Põllumajanduse Akadeemia ökonoomika ja organiseerimise erialal 1978.

Mart Pukits

Mart Pukits sündis 30.04. 1874 Uue- Kariste Halliste kihelkond Mulgimaal, surnud 07.06.1961 Tartus, eesti kunstnik, literaat, tõlkija.

Lõi peamiselt juugendstiilis puugravüüre ja sulejoonistusi ajakirjadele ja raamatutele, tegeles ka maaliga. Kirjutas artikleid ilukirjandusest ja kujutavast kunstist. 

Karin Luts

Karin Luts sündis Helme kihelkonnas Riidajas, suri 07.04.1993 Stockholmis, oli maalikunstnik ja graafik.

Eesti kuulsaima naiskunstniku näitus sai teoks (Sakala)

Hedvig Hanson ja Novella Hanson

Novella Hanson on sündinud 16.03.1953 Tõrvas. Laulnud ansamblites Laine, Repriis, Initsiaal  ja Fix. 2014 astus üles üles oma bandiga: Novella Hanson & Band. Elab ja töötab Tõrvas ja on Tõrva Laulustuudio juht ning Tõrva kultuurimajas kollektiivi juht.

Novella Hansoni ja Tõnu Kilgas tütar on Hedvig Hanson.

Andreas Erlemann

Andreas Erlemann (1833-1915) oli kooliõpetaja, köster ja rahvusliku liikumise tegelane.

Õppis kuulsusrikkas Valga (Cimze) Seminaris.

Ken-Marti Vaher

Ken-Marti Vaher sündis 05.09.1974 Tallinnas.

Ken-Marti Vaher on Eesti jurist ja poliitik.

Oma mulgi juurtest Halliste kihelkonna Kaarli valla Sammaste külas räägib Ken-Marti Vaher Kultuuris ja Elus (2004).

Mats Nõges

Mats Nõges (25. august 1879 Mulgimaa – 21. august 1973 Jämejala) oli eesti arst ja kultuuritegelane.

Nõges sündis Kärksi külas Meksi taluperemehe pojana. Ta lõpetas 1899 Viljandi linnakooli ja tegi gümnaasiumi lõpueksamid 1908 eksternina Venemaal.

Töötas Viljandis arstina.

 

Mats Kissa ja Erik Kissa

Mats Kissa sündis Halliste kihelkonnas Kaarli valla Nahksepa talus 03.02.1887, suri 4.02.1956, oli eesti toorlinatööstuse rajaja.

1906–1911 õppis Riia Polütehnikumis keemiat, mille lõpetas tehnoloogiainsenerina. Oma diplomitöö kaitses ta teemal "Linaseemne- ja kookosõlivabrik". 1911–1912 oli ta polütehnikumis professor Blecheri juures assistendiks ning tegeles tema laboratooriumis linaleotamise küsimustega.

Juhan Aavik

Juhan Aavik sündinud 29.01.1884 Holstre vallas Paistu kihelkonnas, surnud 26.11.1982 Stockholmis. Helilooja, dirigent, pedagoog, Eesti Heliloojate Liidu asutajaid.

Juhan Aaviku peamiselt rahvaviisidele tuginev helilooming on žanriliselt mitmekesine – see hõlmab 175 oopust ning ulatub ooperist ja sümfoonilisest muusikast lastelauludeni.

Mari Kull

Sündinud Õisu vallas 1901, surnud 1972 Tõrvas. Oli koorijuht, lauluõpetaja, ajalooõpetaja.

Mari Kulli tuntumaks õpilaseks võib pidada legendaarset Voldemar Kuslapit.

Mehis Heinsaar

Mehis Heinsaar on sündinud 01.08.1973, on Eesti kirjanik.

Jaan Jung

Jaan Jung (1835-1900) oli eesti koolmeister, helilooja ja harrastusajaloolane.

Halliste koguduse organist 1867–99.  Oli 1857–96 Abja vallas Kaidi koolis õpetaja. Maetud Pilistvere kalmistule. Mälestuskivi asub Penuja tee ääres Abja vallas.

Konstantin Süvalo

Konstantin Süvalo (aastani 1936 Štšerbakov, ka Scerbakoft) sündis 01.01.1884 Karksis, suri 28. 01.1964, maalikunstnik ja joonistusõpetaja.

Põhiliselt impressionistliku maastikumaalijana on ta jäädvustanud loodust erinevail aasta- ja päevaaegadel, õnnestunuimad on romantilised sügis- ja varakevade pildid.

Hans Wühner

Hans Wühner (13.11.1836 Vanakubja talu Viljandi kihelkond –13.08.1911), rahvusliku liikumise tegelane, köster ja kihelkonnakoolmeister.

Oli aktiivne rahvusliku liikumise tegelane, edendades Tarvastu kultuuri- ja hariduselu ning korraldades ühiskondlikke üritusi. Asutas kohaliku laulukoori ning 1860. aastal ühe esimestest eesti rahvaraamatukogudest.

Karl Papello

Karl Papello (ka Karl Popello, Karl Pabello, 02.07.1890 Paistu kihelkond Pärsti vald – 07.01.1958 Jena) oli Eesti tehnikateadlane ja leiutaja.

Kutsutakse ka Eesti Edisoniks.

Eha Lättemäe

Eha Lättemäe (02.09.1922 Mõnnaste - 14.11.2012) oli eesti luuletaja.

Luulekava Eha Lättemäe sünnipäevaks ERRis

Martin Klein

Martin Klein (12. september 1884 Tarvastu vald, Viljandimaa – 11. veebruar 1947 Tarvastu vald, Viljandimaa) oli eesti maadleja, esimene olümpiamedali võitnud eestlane (1912 kreeka-rooma maadluse keskkaalus).

Johan Lagos

Johan Lagos on sündinud 13.11.1801 Tarvastus, oli Tarvastu kihelkonnast pärit ja pidas maamõõtja ametit. Johan Lagos on loonud eepose „Kalevipoeg” X ja XVI peatüki („Kikerpära lood”, „Reis maailma otsa”).

Just viimases saavutab Lagose kirjanduslik fantaasia nii pöörased mõõtmed, et Kreutzwald kahtles kaua, kas see peatükk ülepea sobib eeposesse.

Lembit Lõhmus

Lembit Lõhmus on sündinud 25.09.1947 Mustlas, graafik ja sisustusarhitekt.

Lembit Lõhmuse tööd

Ilmar Kõverik

Ilmar Kõverik on sündinud 23. veebruaril 1951. aastal Tõrva linnas. Viimased 20 aastat on ta juhtinud Tõrva Kirik-Kammersaali.

Vaata klippi Ilmar Kõverikust (ERR arhiiv)
 

Tarmo ja Priit Pihlap

Muusikute Tarmo ja Priit Pihlapi vanemad olid pärit Tarvastu mõisast Tarvastu kihelkonnast, isa Juhan Pihlap (10.02.1926-27.06.2010).

Tarmo Pihlap 21.04.1952 - 03.08.1999 sündis Abja-Paluojal, oli laulja ja muusik.

Enno Allik. Enn Allik

Enno Allik on sündinud 1936 Mulgimaal. Õppinud maalimist 1978-1985 Tartu Riikliku Kunstimuuseumi kujutava kunsti kaugõppe kursustel S. Jõgeveri juhendamisel.

Viljelenud maastikumaali, lillemaali, portreed ja figuraalkompositsiooni.

Näitustega esinenud Soomes, Rootsis ning Saksamaal. Enno Alliku poeg on Enn Allik.

Rita Raave

Rita Raave sündis 06.04.1951 Mõisakülas Mulgmaal. On eesti teatri- ja filminäitleja ja kunstnik.

Ado Grenzstein

Ado Grenzstein, sündinud 05.02.1849 Tarvastu kihelkonnas Kõksi külas, surnud 20.04.1916 Prantsusmaal, oli ajakirjanik, õpikute autor ja luuletaja.

Ado Grenzstein on ka tuntud lastelauliku „Viisk, põis ja õlekõrs” autor.

Wilhelmine von Bock-Schröder-Devrient elik Laulu-Kadri

06.12.1804 Hamburg - 26.01.1860 Coburg

Saksa ooperilaulja - sopran ja mezzosopran.

Oli 19. sajandi üks suurimaid Saksamaa ooperitähti. Ta oli võimas ja kirglik lauljatar, keda tema hiilgepäevil lausa jumaldati.

Oma kolmanda mehega elas ta aastail 1857–1858 Loodi mõisas ja sai siin tuntuks kui Laulu-Kadri.

Vello Jaska

Vello Jaska (sündinud 05.09.1949 Pikasillas) on luuletaja, ajakirjanik, näitekirjanik, koolijuht.

Vello Jaska on välja andnud raamatuid, publikatsioone, luulekogusid näidendeid.

Jaak Kõdar

Jaak Kõdar on sündinud 1940 Nava talus Lilli külas Karksi vallas. Kirjanik, dramaturg ja kultuurikorraldaja.

Loe Jaak Kõdarist siit (Üitsainus Mulgimaa, sügis 2015)

Martin Lipp

Martin (Märt) Lipp, sündinud 14.04.1854 Tarvastu kihelkonnas Vooru vallas Peetruse talus, surnud 08.03.1923 Tallinnas, oli pastor ja kirjamees.

Eeva Park

Eeva Park, sündinud 03.09.1950, on eesti kirjanik, luuletaja Minni Nurme ja Aadu Hindi tütar.

Kirjutanud romaane, enim novelle, samuti luuletusi ja lühijutte.

Eeva Pargi teosed

2004 Eduar Vilde kirjandusauhind põneviku "Lõks lõpmatuses" eest.

Mats Erdell

1792-1847 Mulgimaa. Esimene eesti talupojast pärinev mõisaomanik.

Mats Erdell oli puhast taupojatõugu (Sakala)

Andres Lattik

Andres Lattik, pseudonüüm Laanelill, sündis 1862 Tarvastu kihelkonna Vana-Suislepa valla talusulase pojana, suri 1945 Vana-Suislepas, oli luuletaja, kooliõpetaja ja põllumees.

Hans Salm

Hans Salm (1934-2008) oli kodu-uurija. Töötas 30 aastat korrakaitseorganites.

Keete Ainver

Keete Ainver (kuni 1934 Keete Lillimägi, 16/29. detsember 1905 Helme kihelkond, Patküla vald – 28. jaanuar 1994 Stockholm) oli eesti kirjanik.

Tema tuntuim teos on Rongatare.