Arhitektuur

Talupojaühiskonnas puudud avaliku ja privaatse vahel selge piir. Toonase majad ei olnud jaotatud erineva otstarbega ruumideks, nagu me tänapäeval oleme harjunud.

On väidetud, et kõige paremini kajastab ühiskonnas toimunud psühholoogilisi muutusi elamu areng (Pärdi, 2012). 

Vanemad taluhäärberid, mida leidub kõige enam Mulgimaa lõunaosas Halliste, Karksi ja Helme kihelkonnas, ei erine üksteisest kuigipalju. Valdavalt olid need lihtsad ja suhteliselt pikad, madalad ja kõrge poolkelpkatusega  ning kahe korstanga palkmajad, kuid neid ehitati ka tellistest (Pärdi 2012).

Mulgid hakkasid esimestena ehitama moodsaid ja esinduslikke elumaju - häärbereid (allikas: ERM). Uusi maju ei ehitatud enam esivanemate eeskujusid järgides, nagu oli aastasadu tehtud rehemajade puhul, vaid ideid hakati võtma mõisast ja linnast. Majad muutusid põhjalikult nii väliselt kui sisemiselt - uhkemaks, mugavamaks, puhtamaks, avaramaks. 

Talude päriseksostmine muutis põhjalikult kogu elu-olu.

Uute moodsate taluelamute ehitamine oli Eestis lahutamatult seotud talude päriseksostmisega. Teisiti ei olnud see ka Hallistes – oma talu pärisperemeheks saades asuti suure innuga majapidamist uuendama ning üks tähtsamaid ettevõtmisi oli majaehitamine.

Murri häärber asub Muri külas Mulgi vallas (endine Karksi vald) Mulgimaal.

Murri häärber on ainulaadse arhitektuuriga kahekorruseline Lõuna-Eesti taluniku häärber, mida võib pidada Eesti iseseisvuse esimeste aastakümnete talukultuuri näidiseks.

Abja linavabriku hooned ehitati aastatel 1913-1914. Kooost tootmishoonete rajamisega ehitati ka kontorihoone ja rida abihooneid.

Abja linavabrik, esimene soojaveeleotamisega linavabrik Tsaari-Venemaal, tegutses aastatel 1914–90, peamine tegevusala oli linavarte töötlemine ja värnitsa valmistamine.

Aadress: Valga mnt 1, Tõrva

Tõrva asula ajaloolisesse südames, viie tee ristumiskohas paiknev 19. sajandi lõpule iseloomulik historitsistlik kõrtsihoone moodustab koos Tartu ja Valga tänava alguse hoonetega Tõrva linna ajaloolise tuumiku, mille ümber hakkas koonduma linnale iseloomulik aktiivne äritegevus.

Aastatel 1998-2000 hoone renoveeriti. Nüüd peetakse kõrtsihoonet Tõrva linna sümboliks ja üheks ilusamaks ehitiseks.

Asukoht: Halliste

76-hektarise talu ostsid 1867 Alexander Nimrod ja Johann Utt. 1881 läks talu võlgade katteks oksjonile, kus selle ostis kaupmees Ed Käärik. 

1900 ostis talu linakaupmees Voldemar Mathiesen, kes selle omakorda 1912 müüs Peeter Pukile. Temalt on ka pärit nimi Puka. 1940ndatel talu võõrandati, siin asus masina-traktorijaam (MTJ) ja hiljem sovhoosi keskus (Pärdi, 2005).

Aadress: Maie, Leeli küla, Mulgi vald (endine Karksi vald) 

Vallamaja on Lõuna-Eestile iseloomulik poolkelpkatusega suhteliselt pikk puithoone, mille esiküljel on kolm sissepääsu ning katusel vintskapaken; tagakülje paremas servas varusissepääs, mille ette on tehtud uuem lahtine piirdega terrass. Vallamaja mõõdud on 9,88 x 21,36 meetrit.
         

Aadress: Abja-Ülemõisa, Mulgi vald (endine Abja vald) 

Kissavara OÜ omandus.

Abja linavabriku omaniku Mats Kissa villa, asub vabriku taga. Rahvasuus tunti Inseneri lossina.

Aadress: Heimtali Viljandi vald, kontakt tel 439 8126.

Heimtali vanas külakoolimajas asub täna Heimtali muuseum.

Endine külakoolimaja on kaunis maakiviehitis aastast 1864.

Külastajail on võimalus tutvuda täiusliku koguga rahvusliku käsitöö näidistest, näha vanu majapidamistarbeid ja saja aasta tagust klassitoa sisustust. Laste mängutoas ootab terve kari kindamustris kootud põrsaid, kasse jm. koduloomi.

ERM Heimtali muuseum

Asukoht: Tätta talu, Metsaküla küla, Mulgi vald (endine Karksi vald)

Tätta on vanim säilinud mulgi talukompleks, kus lisaks rehihoonele on hiljem rajatud karjalaut, viljakuivati koos aidaga, riistakuur ja saun. Hooned on tumepruunide seinte ja valgete aknaraamidega. Uhked on majandushoonete maakividest laotud heleda vuugiga soklid.

Kirikuküla, Tõrva vald (endine Helme vald)

Helme kiriku pastoraadihoones asub täna Helme koduloomuuseum. 18. sajandi lõpule iseloomulik baroksetes vormides varaklassitsistlik pastoraadi peahoone asub pargiansamblis. 

Mõisakülas on Radtee tn 3, 4, 5, 6 ja 7 peaaegu autentsel kujul säilinud tsaariaegne töölisasula tänav.

Kasarmutänava agulimiljöö on hämmastavalt ehe: lisaks tööliselamutele on säilinud suurem osa kõrvalhoonetest. Kuna nii kuure, käimlaid ja ka elamuid pole aastakümneid remonditud, siis on üldpilt terviklik, samas erinevas seisus. Osa kasarmutest on tühjad või pooltühjad.

Aadress: Holstre, Viljandi vald

Kool tegutseb majas ka täna – Holstre kool veebis.

Näide 1930. aastate moodsast algkoolimajast. 

Aadress: Posti 52b, Mustla

1868. aastal ehitatud valla- ja kohtumaja (üks kaheksast toona valminud vallamajast).

2005. aastal kolis värskelt remonditud kõigiti mugavatesse ja kaasaegselt sisustatud ruumidesse Tarvastu raamatukogu.

Ruumiliselt ja arhitektuurselt terviklik vabariigiaegne väikelinna kesktänav.

Mustla kesktänava (Posti tn) ja turuplatsi hoonestus pärinev valdavalt aastatest 1910-1940.

Turuplatsi ümbruses on esinduslikumad elamu-ärihooned, edasi pretensioonitut inseneriarhitektuuri esindavad 1- ja 2-korruselised Eesti alevitele iseloomulikud elamud. Posti tn 27 on Mustla sümbolehitis oma nurgatorniga, mis on ehitatud 1926.

Ärma talu, Veskimäe küla, Mulgi vald (endine Abja vald)

Ärma talu kuulus president Toomas-Hendrik Ilvese vanaisale, tööstur Peeter Rebasele. Hooneid kasutas pärast sõda kolhoos ja sovhoos. Vana häärber hävis 1970. aastatel.

Härra president on talukompleksi uuesti üles ehitanud ja see on presidendi kodu.

Talu kuulub Ilveste suguvõsale juba 1763. aastast. Talu pindala on 82 ha.

Esimesed teated Taagepera mõisast (saksa k Wagenküll) pärinevad 16. sajandist. 17. sajandi algul kuulus mõis von Rehbinderitele. 1674. aastal omandasid mõisa von Stackelbergid, kelle kätte jäi see 18. sajandi lõpuni. Sealt pärineb eesti keelde mugandatuna ka mõisa eestikeelne nimi, samal ajal kui saksakeelse nimena jäi käibele vana eestikeelne kohanimi (Vaoküla).

Mõisa aegadel 19.- 20. sajandi alguses asus hoones kõrts ning seejärel mõisa tislerikoda.

Nõukogudeajal paiknes hoones kauplus, raamatukogu ja postimaja.

Hetkel tegutseb endises mõisa kõrtsihoones majutusasutus ning hoone on OÜ Kivimäe Hosteli kasutuses.

Moonakate maja asub Taageperas Tõrva vallas.

Mõisaaegadel elasid hoones moonakad, täna jaotatud korteriteks.

Mõisa on esmakordselt mainitud 1528. aastal – siis kandis see nime Linsen.

Praeguse nime on Heimtali saanud 18. sajandi lõpul. Praeguseni säilinud peahoone on rajatud Peter Reinhold von Siversi poolt tema enda jooniste järgi (valmis 1860. aastal).

Heimtali jäigi Siversite perekonnale kuni maareformini. Viimane omanik oli Friedrich von Sivers. Pärast mõisate võõrandamist oli siin riigimõis ja alates 1932. aastast on peahoones kool. 

Historitsistlikus stiilis kõrvalhoone silmapaistev näide mõisaansamblis, ehitatud 1832.aastal. Heimtali mõisa ajal tegutses hoones meierei ja juustukoda.

Aadress: Abja kultuurimaja, Pärnu mnt 28, Abja-Paluoja, Mulgi vald

Arhitekt Arnold Matteus, korduvkasutusprojekt 1950. 

Stalinistlik väikelinna kultuurimaja, mida on ehitatud veel Antslas, Keilas, Jõhvis.

Aadress: Posti 3, Abja-Paluoja, Mulgi vald

Arhitekt E. J. Kuusiku heimatstiilis loomingu näide. Ehitatud 1929 pangaks. 1934. aastast postkontor.

Hummuli mõisat (saksa k Hummelshof) on esmamainitud 1470. aastal. 19. sajandi teisel poolel kuulus mõis von Samson-Himmelstjernadele.

Mõisakompleksi õu on poolkaarjas ja selle ümber paiknevad härrastemaja, tall-tõllakuur, ait-viinakelder ja valitsejamaja. Peale nende kuulub ansamblisse veel ligikaudu 30 erinevat hoonet.

Õisu mõisa peahoone rajati 1760. aastail.

Aadress: Sooglemäe, Ala küla, Tõrva vald (endine Helme vald) Valgamaa, 68407

Sooglemäe kinnistu suurus on 6,8 ha. Kinnistu koos hoonetega kuulub Mulgi Kultuuri Instituudile. Instituut on selle saanud kingitusena Taagepera lossi omanikelt. 20. sajandi alguse Mulgi talu hoonetekompleks taastatakse ja renoveeritakse Mulgi Elamuskeskuseks.

Vana-Kariste, Mulgi vald (endine Halliste vald)

Vana-Kariste külas asunud vallamaja ehitati 1892. See on silmapaistva dekooriga stiilne tellishoone.

Aadress: Õisu, Mulgi vald (endine Halliste vald)

Ehitatud 1893. aastal vana sepikoja kohale. Õisu sepikoda oli toonase aja üks suurimaid sepikodasid Eestis. Sepikojas ja sepapere eluruumides on säilitatud 20 sajandi alguse interjöör.

Helme mõisa sepikoda on ehitatud 1895, olles 19. sajandi lõpule iseloomuliku historitsistliku maakividest sepikoja näide mõisaansamblis.

Maantee poolt on hoone ühekorruseline, õue poolt pooleteisekordne viilkatusega lõhutud maakividest ehitis. Lõunapoolne otsafassaad on lahendatud laiadele kivipostidele toetuva ulualusena, mille all asusid sepikoja väravad. Parempoolne tiib on ümberehitatud kaupluseruumideks. (Juhan Maiste, 1984)

Kille taluhäärber asub preguses Abja vallas. 

1899. aastal ehitatud Kille talu häärber oli esimene vanemaist taluelamuist arhitektuurilt teravalt eristuv elumaja Halliste kihelkonnas. 

Põllumajanduse ajalukku on 20. sajandil päris tugeva jälje jätnud Meltsa-Tõlla talu – üks kolmest Vana-Kariste kroonumõisa Tõlla talust Mulgimaal (Pärdi, 2015)

150 hektari maaga Tõlla Villemi nr 6 talu ostis 1863. aastal päriseks Villem Meltsase poeg Hans Meltsas (1841–1904), kelle järgi hakati talu rahva seas kutsuma Meltsa-Tõllaks. Hans oli väidetavalt esimene Eesti talumees, kes Voltveti mõisa eeskujul hakkas tegema silo, kaevas oma maadel üle 30 kilomeetri kuivenduskraave ja ehitas mitu kilomeetrit väga korralikke kiviteid.

1926. aastal avati Abja - Mõisaküla vahelisel raudteelõigul uus jaam - Laatre.

Samal aastal valmis ka stiilne Laatre jaamahoone, mis on Eesti väikeraudteede miljöö ehedaks näiteks. 1973 kitsarööpmeline raudtee suleti.

Jaamahoone on kultuurimälestisena kaitse all.

Karksi mõisa valitsejamaja on ehitatud 19. sajandi.algul, ümberehitatud 19. sajandi lõpul.

Keskmise suurusega ühekorruseline kiviehitus. Kõrgel soklil. Hoonet katab poolkelpkatus. Nurkad rusteeritud nurgaliseenidega. Viilude all lai vahevöö. Hoone otsale on ehitatud kõrgel soklil puitveranda.

Mõis loodi 1678. aastal naabruses paikneva Helme mõisa maadest eraldamisega. 1740. aastast kuni 1919 aset leidnud võõrandamiseni kuulus mõis Anrepite aadliperekonnale ning viimane võõrandamiseelne omanik oli Konrad von Anrep.

Kõrgklassitsistlikus stiilis mausoleum on ehitatud 1823. aastal Peterburi arhitekti, akadeemik Apollon Štšedrini projekti järgi. 

Mausoleumi fassaadi kaunistab kahe sambaga portikus ja selle kohal paiknev suur segmentkaarne aken. Obeliskikujulise hauamonumendi on loonud skulptor Vassili Demut-Malinovski. Mausoleum on avatud muuseumina.

Varasemaist taluhäärbereist ruumijaotuselt oluliselt erinenud Puisi uue maja ehituskavandi tegi vahetult enne Esimest maailmasõda 1913. aastal Karl Burmani ja Artur Perna arhitektibüroo.

Vallamaja paikneb Holstre külas suure Viljandi - Mustla tee ääres.

Holstre vallamaja ehitati 1780. aastatel (algselt Holstre mõisa valitsejamaja ja mõisaköök). 1865. aastast oli hoone valla rendil ja 1870. aasta paiku ostis Holstre vald selle riigilt ära. 1881. aastal tehti põhjalik ümberehitus, mille tegi ehitusmeister Jaan Tarinoff.

Elumaja on projekteeritud 1936. aastal Berni arhitekti Hans Streitil poolt. Valminud 1937. aastal, pilt on aastast 1938.

Vana-Kariste kroonumõisale kuulunud 120-hektarise talu ostis 1884 Baltimaade Riigivara Valitsuselt 2175 hõberubla eest Hendrik Kevard (ka Kevart v Kävart). 1908 ostis talu oksjonilt 10 643 rbl eest endale talupoeg Aleksander Roger. Kui vanaperemees 1924 suri, pärisid talu tema pojad Oskar ja Alfred.

Aadress: Taagepera küla, Tõrva vald (endine Helme vald)

Vesiveski on ehitatud 19. sajandi keskel. Veski asus Taagepera lossi värava lähedal ja kuulus lossile. Töötas vesiturbiiniga. 1924. aastast andis veski elektrienergiat lossile (sel ajal sanatooriumile).

Aadress: Hirmuküla, Mulgi vald (endine Karksi vald)

Vesiveski on ehitatud vanale veski kohale 19. sajandi teisel poolel.

Massiivne 2-korruseline, krohvimata telliskivikivihoone. Kaetud poolkelpkatusega. Keldrikorrus purustatud maakividest, avad markeeritud punaste tellistega. Kelba all ja katuseräästa all kaunistustega telliskarniis. Sisustus pole säilinud. 

Mõis kuulus ordu ajal Tödwenite suguvõsale, 16. sajandi lõpust Klodtide suguvõsale ning 1679. aastast mõisate võõrandamiseni von Bockidele. Klodtide nimest on tuletatud ka mõisa eestikeelne nimi (Klotenhof=Loodi). 

Täna tegutseb kompleksis MTÜ Loodi Mõisa Arenduse ja Rahvusliku Ehituse Selts. Nende kahe organsatsiooni eestvedamisel tegeletakse Loodis pärimusehituse kompetentsikeskuse loomisega. Mitmed hooned on renoveeritud Üks uhkemaid taastatud hooneid on täna puitkaunistustega puukuur. Loe rohkem Loodi mõisa arenduse kodulehelt.

Viljandimaa

Valgamaa