Paistu naise rahvarõivad
Paistu naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel samamoodi kui Tarvastu omasse peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, Tarvastu tanu ehk mulgirätik, laia sääremarjaosaga sukad, kindad ja jalanõudena pastlad.
Paistu neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja mulgirätikuta. Peas kandis ta valgest linasest niidist ning punasest, sinisest ja rohelisest villasest lõngast tehtud pealõnga.
19. sajandil valmistasid taludes põhiliselt kõik vajalikud kangad oma pere naisliikmed. Kudumisest võtsid osa nii perenaine, peretütar kui ka teenijatüdrukud.
Villased kangad kudus harilikult perenaine, ülejäänud jäid peretütarde ja teenijate hooleks.
Villaste kangaste kudumiseks sobis rohkem kevadepoolne aeg, mil eluruumid olid soojemad. Villased lõimelõngad püsisid soojas ruumis elastsemad ega katkenud nii sageli. (Konsin 1979: 45). Kangakudumisel pöörati suurt tähelepanu mitmesugustele kommetele ja tavadele. Eriti seostati neid kanga alustamise ja lõpetamisega. Paistus öeldi seelikukanga mahavõtmisel saabunud võõrale: Laku paku pallast! (Konsin 1979: 44).
Loe edasi Paistu naise rahvarõivastest
