Linnad ja alevid

Abja-Paluoja

Abja oli 19. sajandil oli Pärnu–Valga maantee ääres asunud Paluoja kõrtsi juures tähtis laadakoht. Abja sügislaata peeti Eesti suurimaks kariloomaturuks. 1890ndatel kujunes Paluojale kaupmeeste ja käsitööliste alevik.
1897. aastal ehitati Mõisaküla–Viljandi kitsarööpmeline raudtee, mis andis tõuke aleviku kasvule. 1914. aastal rajati Abja-Vanamõisa lähedale Abja toorlinavabrik – Eesti esimene omataoline ühistegelik käitis. 1922. aastal alustasid Abja-Paluojas tööd värnitsavabrik ning linapuhastus- ja ketrusosakond.
Abja-Paluoja sai linnaks 1993. aastal. 1998. aastal liideti Abja-Paluoja linn ja Abja vald.

Olulist rolli on mänginud raudtee areng

Põhiline hoonestus paikneb mõlemal pool Pärnu maanteed, mis on linnaruumi tähtsaim komponent ja Viljandi teest vasakul. Tänavat ääristavad erinevaid aegu ja arhitektuuristiile iseloomustavad hooned, tänav on peaaegu terves pikkuses säilitanud sõjaeelse ilme. Omaaegsele vilkale äritegevusele viitavad arvukad väikesed ärihooned, valdav osa hoonestusest esindab kohalikku inseneriarhitektuuri (Eesti Entsüklopeedia). 

Hooned on valdavalt puidust ja tellistest.Hooned paiknevad tihedalt üksteise kõrval, valdavalt tänavajoonel. Hooned on tänava poole nii otsa- kui pikiküljega ja nende kõrgus on erinev. Katuse kalded ja kujud on erinevad, levinum on mansardkatus. Avanevad vaated tagahoovidesse, kus leidub originaalsena säilinud abihooneid. Arhitektuuriliselt on huviväärsed 1929. aastal pangamajaks ehitatud nüüdne postkontorihoone (arhitekt Edgar Johan Kuusik) ning uusklassitsistlik kultuurimaja (1957, arhitekt Arnold Matteus).

Pärnu maanteest lõuna poole jääval eelmise sajandivahetuse hoonestusalal on väärtuslikud tänavate ja kruntide algne struktuur ning originaalsel kujul säilinud puitdetailidega kaunistustega puitmajad.

Linna põhjapoolses osas paiknevad rohkelt haljastatud aedlinnaosad. Aedlinna miljööd rikastab Abja-Paluoja järv. Haljasvöönd ulatub põhjas Kariste järveni ja Halliste jõeni.

Kodumaa. 27. november 1908.
Hallistest. Sest ajast, kui raudtee Hallistest läbi tehti, on Abja Paluoja kõrtsi ümbrusesse kena alewikene, paljude kaupluste ja mõne tööstusasutustega tekkinud. Et raudtee waksal Paluoja külje all seisab, Abja wallamaja alewiku äärel ja Kuustle kõrtsi kuiwaks jäämisest saadik Abja laat Paluojas - muidugi mõista, kõrtsi kasude pärast - ära peetakse, muutus ta elawaks rahwa läbikäimise kohaks.
Esimene Paluoja elanik, wana pikakatusega madal ja must kõrts, paistis kui „reoto" teiste nägusate hoonete seast wälja ja sundis paljuid uuema aja abjakaid halwaks pidawalt enese pääle waatama, mis muidugi meie „hääst parunist” tähelepanemata ei jäenud. Tema, wa kallis, on mees, kes rahwaga käsikäes püüab käia ja rahwa soowidele niipalju wastu tulla, kui parunlik kasu seda lubab. Sest siis kisti tema wõimsal tahtmisel möödaläinud suwel wana kõrts maha ja ehitadi uus kahekordne kiwiloss lahedate, kõrgete ruumide ja lur walgustusega, sees kui ka wäljas, asemele. Ja nüüd wõime meie, abjakad, uhked olla; meil on täitsa uuema aja kõrts. Ei, mitte kõrts! Näis, et kõrtsi silt niisuguse toreda hoone külge ei passinud; palju enam aga, „trahteri” ja „hottelli” sildid, milledega ehitult ta praegu juba kaugelt meile silma paistab.
Kuid - uss jääb ussiks, kui ta ka uues nahas on! Kesknädalal, 19. skp. peeti uues kõrtsis lahing ära, millele õige hale tagajärg juhtus. Kakelusel löödi lamp laest maha, mis ühele osawõtjate, härra S. otse kaela kukkus. Õnnetu riided plahwatasiwad põlema ja enne, kui ta wäljas lume sees püherdates tulest wõitu sai, oli tuli juba elukardetawalt oma häwituse tööd teinud - nuga aga, mis teistele susskamiseks lahti wõetud, lõikas kokkukäänates mehele käe maha. Õnnetu lamab praegu Halliste hospidalis. Abjakad! kas ka see teile auuks on?! Lapsed, ärge riielge!

Eesti Sõna. 28. september 1943.
Abja sammub jälle tõusuteed. Abjakas peab oma valda Mulgimaa südameks. Enamlus ei suutnud murda Abja suurte talude elujõudu.

Asjalikud teadusmehed on Mulgimaa piirid määranud kindlaks Paistu, Tarvastu, Halliste, Karksi ja Helme kihelkondadega. Abjakas küll lepib nende piiridega, kuid jääb kindlasti uskuma, et see päris Mulgimaa asetseb siiski Abja vallas. Teised mulgid need on nii kuidagi kah-mulgid.

Abja oma 5500 elaniku ja 141,4 ruutkilomeetrilise pinnaga on üks suuremaid Eesti valdu. Valla üle 800 talundist omab 718 põhiraamatud. „Pealinnaks” on Abja-Paluoja alevik, mis oma 1100 elanikuga on mitmel puhul üritanud linna õiguste saamist. Et niikaugele pole veel jõutud, see abjakaid ei häiri. Nende arvategs on Pärnu, Haapsalu või Paldiski vaid kalurikülad nende Paluoja kõrval. Aga ega siin midagi imestada pole, piibelgi ütleb, et kõva usk liigutab mäed paigalt!

Kuulsaks sai Abja juba möödunud sajandi lõpul. Võrratu põllupind lubas mulkidel koguda salvedesse vara, mida koi ja rooste rikuvad. Seetõttu kasvas see maanurk teistest peajao üle.

Eestis ainulaadsena esineva mustmullapinnaga moodustab vald veel praegugi jõukaima põllumajandusliku ala, mida kadestavad paljudki teised põllumehed.

Kui jalutada mööda Mulgimaa põllupeenraid, näeb kõikjal eeskujulikult haritud põlde lokkava viljaga. Kiduraiks on jäänud viljad vaid uudismail. Seal kummitab sama viga, mis mujalgi - kunstväetise puudus. Üldiselt aga on uudismaad vähe, kuna üle poole valla üldpinnast moodustab põllu- ja aiamaa.

Mulgimaa põlde vaadeldes võib võõras põllumees kadestamise kõrval ka imestada. Nii korralikult haritud põlde ja korrastatud taluhooneid leidub mujal valdades tõesti vähe. Neid vaadeldes meenub kadunud mulgi kirjaniku Kitzbergi ütlus, et mulgi põllult ei leia sa kivi koera viskamisekski. Nii hull lugu just pole, kuid kivi otsimiseks kulub tükk aega. Seda eriti suuremate talude põldudelt.

Võõrast üllatab mulgi talu hoonestatud osa suurus. Korralik, põllupinnalt võib-olla vaid keskmine talu omab sageli paarikümne ehituse ümber. Lähenejale tundub see juba külana, kuid õue astudes veendud peatselt, et tegemist on vaid talu majapidamishoonete ja alataredega. Viimastes elas enne sõda talude põllutööhooaja tööreserv. Nüüd aga palju hooajatöölisi ei tunta, sest töökäte puudus on siingi terav.

Vallas puudus kevadel 500 põllutöölist. Selle puuduse lahendamisele asus vallavalitsus energiliselt juba Abja-Paluoja aleviku tööjõulised isikud, kes polnud mingisuguse tööga seotud, suunati taludesse tööle. Abi saabus ka väljastpoolt, ja nii on töödega kuidagi toime tuldud. Mitme tööga on teistest ettegi jõutud. Sellest hoolimata et mulgi taludel lasub tootmisjõule vastav müügikohustus, seisab vald normide täitmise ja ületamise suhtes esimeste hulgas. Kuritahtlikke kohustustest kõrvalehiilijaid leidub vähe sest mulgi iseloom juba ei luba midagi anda „untsantsakatele”, kes tumedate tagamõtetega tulevad kotid seljas „palverännakule”. Neid mehi armastavad eriti vaid mulkide koerad - pureda muidugi.

Abja-Paluoja alevik võlgneb ema elanikkonna rohkuse eest tänu vaid linavabrikule, kus paljud tööd ja äraelamist leiavad. Alevik on kujunenud ka kogu ümbruskonna hariduskeskuseks. Algkooli kõrval tegutses Abjas juba ammu oma gümnaasium. See suikus küll unne, kuid alustas pärast aastaid kestnud mulkide visa vägikaikavedamist jälle tegevust. Haridustempli vastaste väide, et õpilastest tuleb puudus, ei pidanud paika. Algkooli uude hoonesse mahutatud kool alustab selgi sügisel tööd ülekoormatusega, seejuures tuli võistluseksameil pealegi jätta ukse taha veel pooled õpilastest. Möödunud aastal laskis kool välja 80 gümnaasiumi alamastme lõpetanut. Mainimist väärib asjaolu, et kooli külastavad õpilased ka Võrtsjärve kaldailt.

Mulkide „põhjalikkusest” annab selge ülevaate ka lugu nägusa ja moodsa algkoolihoone ehitamisest. Nimelt otsiti koolihoonele kohta kaheksa (!) aastat. Teadmata on, kelle jonn peale jäi, kuid siis ehitati valmis maja, kus nüüd leidub ulualust mitmele õppeasutusele korraga. Algkoolihoones töötab veel osaajaline põllutöökool, kuna vana algkoolihoonet kasutatakse talvel internaadina.

Peale mainitud kolme kooli töötab endises Abja mõisas kõrgem naiskodumajanduskool, mida mulgi vanapoisid nimetavad „pruutide kooliks”. Põllumajanduslike teadmiste tõstmisele osutatakse erilist tähelepanu ja seepärast asutati endisele kolmele praktikakohale valla piires juure veel kolm. Oma erineva keelemurde ja suure individualismiga tunduvad mulgid algul küll nagu teise rahvusse kuuluvat, kuid lähemal uurimisel osutuvad nad samasugusteks eestlasteks nagu me seda kõik oleme. Seda tõestasid nad eriti punaste võimupäevil ja tõestavad seda praegugi relvaga käes rindel ja sahakäsipuuga peos kodupõldudel.

Enamlus jättis vallale sügavad jäljed. Küüditamiste ajal viidi kaugele teadmatusse 48 erksamat seltskonnategelast ja eeskujulikumat põllumeest. Teiste hulgas viidi ära ka kauaaegne rahvaesindaja Christian Arro koos naise ja kahe lapsega. Samuti veeti vastu surmale endine Harju sõjaväeringkonna ülem kolonel Schwartz, kolonel Liibus ja rida agaramaid talupidajaid ning haridustegelasi.

Enamlikud mobilisatsioonid ei ulatunud abjakaid rüüstama. Kutsealused suudeti küll kokku kutsuda, kuid teel Pärnu hüppasid needki mehed rongist ja kadusid metsadesse. Ainult üksikud saabusid kohale ja pidid alustama teekonda Venemaale.

Suurema kahju on punane võimuaasta aga teinud põllumajandusele. Suured talud tükeldati. Loomad jagati kümnetesse kätesse ja külvikorrad aeti segamini. Nüüd on paljud talud peagu karjadeta, inventar lõhutud või laiali kantud ja põllud tublisti kurnatud. See aga mulki ei kohuta. Ta teab, et hoolsa tööga saavutab ta talu peatselt jälle endise hiilguse.

Põletamisi ja purustamisi pole punased suutnud Abjas praktiseerida. Tule ohvriks langes vaid Abja võrdlemisi väike jaamahoone ja paar talu. Otsustavat osa mängis siin Saksa vägede kiire lähenemine ja abjakate püssid. Poisikestest kuni raukadeni asusid need oma relvadega vastu punasõdureile ja hävituspataljonlastele. Need pagesid paanikas, kui eest ja tagant hakkas raksuma nende ridadesse kuule segamini haavlitega. Need kaks aastat pärast enamluse alt vabanemist on Abjas olnud tugevad tööaastad. Kõikjal püütakse elu juhtida võimaluse piires normaalseisse rööpaisse. Suured teened sel alal on vallavanemal Sosil, kes on valla eeskujulikemaid talupidajaid.

Päewaleht, nr. 302, 6 detsember 1922 
Alewiku kaswamine.
Abja Paluoja alewikus hakatakse suuremal arwul uusi majasid ehitama. Selleks otstarbeks on Abja wallanõukogu endise Paluoja kõrtsi maa ära lasknud planeerida 17 poolwakamaa suuruseks maatükiks ja on nendest uute majade ehitusplatsideks seni wälja annud 12 platsi, ülejäänud maatükkidele on nii palju kandidaate, et platsid soowijate wahel wälja loosida tulewad.