Ainja maastikukaitseala
Kaitseala põhieesmärk on Ainja järve ja Sinejärve ning neid ümbritseva maastiku kaitse. Kaitseala pindala on 114 ha.
Ainja maastikukaitseala on loodud 1960. a. kaitse alla võetud Ainja järve kaitseks. Praegu kuulub kaitseala koosseisu ka 1,5 ha suurune allikaline Sinejärv ning järvesid ümbritsev vahelduva reljeefiga maastik.
Ainja maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Ainja järv
Praeguses kohas oli paisjärv juba XIX sajandi, kui seal töötas vesiveski. Paikkond oli Ainja nime saanud ühelt aastaid veskis töötanud möldrilt, kelle perekonnanimi oli Ain. Nii paisjärv kui vesiveski hävisid 1855. aastal, kui suurvesi lõhkus veskitammi.
1912. aastal rajati sinna saeveski, mis töötas paarkümmend aastat. 1928. aasta vihmasel suvel purunes aga järve pais ning veekogu jooksis uuesti tühjaks. Saeveski pandi seejärel tööl masinate jõul ning järv jäigi veeta.
Praegune järv paisutati üles 1952. aastal, kui ojale ehitati ette suur puust tamm. Tekkis ligi 15 hektari suurune ja 4 meetri sügavune veekogu. Järve ulatub pikk ja kõrge poolsaar, mida rahvas kutsub Toonimäeks. 1964. aastal võeti järv omapärase kaldajoone ja kauni ümbritseva maastiku tõttu looduskaitse alla. Ainja maastikukaitseala hõlmab tegelikult suuremat territooriumi kui paisjärv. 1990. aastal ühendati Ainja järve kaitseala sellest mõne kilomeetri kaugusel asuva Sinejärve omaga.
