Aadress: Lusika Turismitalu Ülensi küla Tarvastu Vald 69702
Kontakt: +372 505 2697, +372 435 8035, info@lusikatalu.pri.ee
Lusika talu võitis 1998.a. Eesti presidendi poolt väljakuulutatud kodukaunistuse konkursi. Talu 1,5 ha suuruses iluaias on väärtuslikku vaatamist igale aiandushuvilisele. Külastajale on avatud ka terviserajad ja riituseplatsid.
Aadress: Polli Karksi vald 69108 Viljandimaa
Kontakt: 4331 458, polli@emu.ee
Puukool pakub müügiks õunapuude, sõstarde, ploomipuude, pirnipuude ja maguskirsipuude istikuid. Saadaval on ka perepuud. Hooajal müügil marjad ja erinevad kodumaised puuviljad!
Aadress: Päidre küla Halliste vald
Kontakt: +372 51 56069, +372 53 942889
Eestis tunnustatud viljapuid ja marjapõõsaid kasvatav ning müüv puukool. Pakutakse suures valikus viljapuude ja marjapõõsaste istikuid.
Aadress: Polli küla Karksi vald 69108
Kontakt: +372 434 1053, +372 5345 4102, puukool@seedripuukool.ee
Seedri puukool kasvatab ja müüb põhiliselt tarbetaimede istikuid (viljapuud, marjapõõsad), vähetuntud puuvilja- ja marjakultuuride ning väiksemas koguses ilupuude ja -põõsaste istikuid.
Aadress: Loodi küla Viljandi vald, Viljandimaa, 69603
Kontakt: +372 5566 1092, karinpeebu@gmail.com
Püsilillede ja puittaimede paljundamine ja kasvatamine,
Väärtustatakse kodumaiseid liike!
Aadress: Metsakuru talu Uue-Kariste küla Halliste vald Mulgimaa 69517
Kontakt: +372 5668 9910, metsakurutalu@hotmail.com
Lilled ja ilutaimed
Aadress: Viljandimaa, Holstre, 69602
Kontakt: +372 5184 409, 5256 563, silleaed@hot.ee
Tomati-, kurgi- ja paprikakasvatus ning müük, köögiviljaistikute müük, lilleistikute müük, amplitaimed, püsikud.
Aadress: Heimtali Viljandi vald
Heimtali mõisa park asub Loodi looduspargis, ajalooliselt Paistu kihelkonnas.
Härrastemaja koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all aastast 1958, selle pindala on 72,3 hektarit.
Park on keskmise liigirikkusega, seal kasvab 42 taksonit puid ja põõsaid (2006). Peapuuliik on tamm. Park on huvitav jalaka puhtpuistute poolest. Haruldasemad liigid on alpi seedermänd, ebatsuuga, siberi kontpuu ja Wolfi sirel. Peahoone ees kasvavate pärnade kõrgus ületab 28 meetrit.
Aadress: Õisu Halliste vald
Õisu mõisa park asub Viljandi maakonnas Õisu maastikukaitsealal, ajalooliselt Paistu kihelkonnas.
Härrastemaja koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Õisu park ja jõeorg võeti tervishoiukaitse alla 1930. aastal ja looduskaitse alla 1959. aastal. Õisu park (pindala 12,6 ha) kuulub Õisu maastikukaitseala koosseisu.
Park on liigirikas, seal kasvab 68 taksonit puid ja põõsaid, neist võõrliike on 48 (2006). Peapuuliigid on pärn, vaher ja tamm, lisaks saar ja jalakas. Pargipuistut on hõrendanud tormid.
Õisu kooli õpetaja H. Sein (1911–2002) rajas mõisapargi edelaserva oma kodu juurde iluaia ja endise kanala põllukividest vundamendile kiviktaimla. Lisaks põlispuudele kasvavad tema aias haruldased ida- ja kanada jugapuu, drüüas, naistepunalehine enelas, väike kikkapuu ja punane tamm, püramiidse võraga ja kuldkollaste võrsetega harilik elupuu ja rippuvate okstega arukask. Koos marjapõõsaste ja viljapuudega kasvab aias enam kui 50 taksonit puid ja põõsaid.
Aadress: Hummuli Valgamaa
Hummuli mõisa park asub ajalooliselt Helme kihelkonnas.
Härrastemaja ja park on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all aastast 1964, selle pindala on 10,8 hektarit.
Hummuli park on üks paremaid näiteid inglise stiilis parkidest Eestis. Park rajati 19. sajandi algul. 1830. aastal oli olemas väike regulaarse teedevõrguga park, puuviljaaed ja tiigid. 19.–20. sajandi vahetuse paiku laiendati parki Väike-Emajõeni. Rajati vabakujuline pikliku kujuga park, mille kujundamisel arvestati eri liiki puude värvi ja vormi.
Park on liigirikas, seal kasvab 120 taksonit puid ja põõsaid, neist 84 võõrliiki (2006). Rohkelt on okaspuid. Peamine puuliik pargis on tamm, lisaks pärn. Levinum võõrliik on siberi lehis, ohtralt on jaapani lehiseid; lisaks harilikke elupuid, ebatsuugasid ning nulgusid – valdavalt palsaminulgusid. Kõige liigirikkam on peahoone ja pargiaasa vaheline ala. Hummuli park on olnud tuntud punaste vahtrate poolest, mis istutati parki 1920. aastail.
Aadress: Helme Valgamaa
Helme mõisa park asub ajalooliselt Helme kihelkonnas.
Härrastemaja koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all 1964. aastast, selle pindala on 11,3 hektarit.
Helme koopad (nn Helme põrgu) on looduskaitse all 1959. aastast.
Park on keskmise liigirikkusega, seal kasvab 35 liiki puid ja põõsaid (2006). Peamine puuliik on saar, lisaks pärn, vaher, kuusk ja mänd. Rohkesti on vene ja euroopa lehiseid, harilikke ebatsuugasid, siberi nulge, mitu suurt puukujulist harilikku elupuud.
Aadress: Loodi küla Viljandi vald
Loodi lehisepuistu matkarada (0,5 km) j
Lehisepuistu kasvab 0,5 ha suurusel alal ning on üks Eesti vanimaid euroopa lehise (Larix decidua) puistuid. Kõrgeim puu on 43,2 m ja suurima puu läbimõõt on 92 cm.
Puistu on rajatud 1820. aastal Loodi mõisniku von Bocki poolt külvi teel. Künkal asub mõisniku
perekonna hauaplats.
Aadress: Riidaja Põdrala vald Valgamaa
Riidaja park on liigirohke - 52 liiki. Selle vanim, barokkstiilis osa on rajatud nähtavasti juba 18. sajandil koos samas stiilis mõisahoonega (valminud 1762), Hilisemad osad on kujundatud metsast, peamiselt 19. sajandi keskel.
Pargis kasvab läiklehine pärn ja haruldaselt suured toompihlakad. Rohkesti on siberi palsaminulge ning alpi seedermändi.
Aadress: Kärstna Tarvastu vald
Kärstna pargi põhiosa on rajatud 19. saj. II poolel vabakujulisena, seal varem olnud regulaarse pargi kohale.
Suuri ümberkorraldusi võeti pargis ette 20. sajandi alguses kui 1904. aastal telliti projekt Walter von Engelhardtilt. Mõisa parkide kogenud kujundajana oskas too Kärstnaski esile tõsta ühtaegu nii paiga looduslikke eeldusi kui ka hoonete arhitektuurilist omapära: kui härrastemajast lääne ja põhja poole jääv park kujundati vabalt rühmituvate puugruppide ning avarate aasadega, siis maja lõunaküljele jääv iluaed aga neobarokselt mõjuvate mustriliste lillevaipade, pügatud hekkide ning ilupuudega.
Vabakujundusliku pargi tuumiku suurus on 9,6ha, millele liitub 18 ha parkmetsa.
Mõisa kõrvalhoonete suurte funktsionaalsete vabakujunduslike gruppide paiknemine on omane Lõuna-Eestile ja on tingitud vaheldusrikkast maastikureljeefist, millest lähtub ka kogu pargiplaneering.
Tuumiku moodustavad kaks kujunduslikku telge - üks orienteeritud härrastemaja keskteljelt pargisügavikku, teine otsafassaadilt langevale pargiaasale ja paisjärvele orus.