Abja-Paluoja ja Mulgimaa teekond soome-ugri kultuuripealinnani 2021
Mulgimaa tuntuse suurendamiseks hõimurahvaste seas ja ka Eestis, algatas soome-ugri kultuuripealinna tiitlile kandideerimise Mulgi Kultuuri Instituut koostöös URALIC Keskusega, mis täidab kultuuripealinnade sekretariaadi ülesandeid. Kultuuripealinna tiitlile kandideerimisest sai ülemulgimaaline projekt, kuid et kandidatuur vajas konkreetset asulat, valiti selleks Abja-Paluoja kui Mulgimaa ajalooline pealinn.
Soome-ugri kultuuripealinna tiitli eest tuli mulkidel asuda 17. juunil ZOOMi keskkonna kaudu heitlusse ersa küla Podlesnaja Tavla’ga. Lisaks oma programmi tutvustamisele oli vaja vastata ka komisjoni küsimustele.
Fotol on laua ümber küsimustele vastamas töögrupi liikmed (vasakult) Piret Leskova, Alli Laande, Ants Taul, Ave Grenberg, Kerstin Rei ja Kristi Ilves. Kogu sündmuse jäädvustamise ja veebiülekande eest hoolitses Marko Reimann. Foto: Taavid Meedia
2021. aasta soome-ugri kultuuripealinna tiitlile kandideerimine toimus kahes voorus.
Alustuseks koostasime kirjaliku taotluse, kus sõnastasime kultuuripealinna aasta eesmärgid, sihtgrupid, juhtidee ja peamised sündmused. Programmi juhtteemaks Abja-Paluojal on mulgi käsitöö, arhailine mulgi muster rahvarõivastel ning tänapäeva tarbeesemetel ja avalikus ruumis. Aasta vältel leiavad Mulgimaal aset soome-ugri rahvaid tutvustavad avalikud loengusarjad, kus tutvustatakse soome-ugri rahvaid. Soome-ugri kultuuripealinna juhtürituseks on mulkide ja hõimurahvaste pidu „Sia ja mia ütenkuun“, mis toimub 29. mail Karksi mõisa pargis.
Konkursi teises voorus, mis pandeemia tõttu toimus 17. juunil ZOOMi veebikeskkonnas, läksime heitlusesse ersa küla Podlesnaja Tavlaga Mordva vabariigist. Kuna meie jaoks oli see uudne olukord ja puudus täpne ettekujutus, kuidas kõik toimuma hakkab, tuli ette ootamatusi. Algse teadmise kohaselt pidime komisjonile lihtsalt tutvustama oma ideed, programmi ja võimalusi. Mõni päev enne esitlust aga selgus, et ülesastumine peaks olema ka atraktiivne ja sisaldama köitvaid näiteid meie rahvakultuurist. Seega oli väga kiiresti vaja leida juurde rahvakultuuri valdkonnast inimesi, kes oleks nõus kaasa lööma. Paar päeva pingsat asjaajamist ja juba olid kaasatud rahvamuusik Ants Taul, noor torupillimängija Merili Kask, lauale olid seatud rukkilillekimp ja mulgimustrilised nõud, mis täidetud mulgi toiduga, kõigil osalistel olid seljas rahvarõivad, palavale suvepäevale vaatamata tõmmati kätte ka mulgikirjalised käpikud, et näidata meie mustrite ilu ja sooja soovi soomeugrilasi võõrustada.
Enamiku jaoks oli suur probleem vene keel, sest kogu esitlus pidi olema venekeelne. Põhiraskuse võttis enda peale Alli Laande, kes kõik tekstid vene keelde sättis. Kuna igaüks pidi tutvustama ennast ja oma rolli kultuuripealinna projektis, tuli kõigile venekeelne tekst ette kirjutada ja noorematele ka hääldust õpetada. „Mina olen vanema generatsiooni esindajana palju vene keelt õppinud, sellega kokku puutunud ja vaatan praegugi sageli venekeelseid telesaateid, tänu sellele julgesin selle ülesande enda peale võtta. Mulle meeldib vene keel ja Lillis elades tuleb ikka mõnikord ka lätlastega vene keeles suhelda. Samas on see ikkagi harjumatu ega lähe nii ladusalt nagu mulgi keel. Terminoloogia osas pidin ikka palju interneti abi kasutama. Keeruliseks tegi minu töö see, et meil polnud esialgu korralikku kava, mille põhjal teksti koostada. Kõik see tuli endal välja mõelda. Jutt pidi olema lühike, samas sisukas ja mõjuv, et hindajad saaksid objektiivse ülevaate meie plaanidest ja ka Mulgimaast. Noored, kes vene keelt üldse ei osanud, üllatasid mind oma tublidusega – nad õppisid teksti kiiresti ja väga hästi lugema,“ jutustas Alli Laande.
Enne ametliku esitluse algust tehti ühine peaproov, mis ei andnud suuri lootusi ladusaks esitluseks. Kui aga kaamera käima pandi ja mulgid veebi vahendusel rahvusvahelise žürii ees seisid, võtsid kõik end kokku ja esitlus möödus suuremate viperusteta. Järgnes mõningane pinge langus, aga ka suur ootusärevus, sest žürii oli otsust tegemas. Kui viimaks tuli teade, et mulgid on saanudki endale 2021. aasta soome-ugri kultuuripealinna tiitli, oli rõõm suur. Lõpliku otsuse Abja-Paluoja kasuks tegi viieliikmeline sõltumatu žürii esindajatega Udmurtiast, Soomest ja Eestist, sh Setomaalt. Abja-Paluoja esitluse tugevustena mainis žürii nii sisuliselt kui ka tehniliselt hästi teostatud esitlust, aga ka kohaliku omavalitsuse toetust kultuuripealinna aastale. Podlesnaja Tavla delegatsioon oli üks esimesi, kes õnnitles Abja-Paluojat võidu puhul, ootame neid kindlasti esimesel võimalusel Mulgimaale külla.
Kui ühine pingutus selle nimel, et soome-ugri kultuuripealinna tiitel Mulgimaale tuua, oli vilja kandnud, tundsid kõik töögrupi liikmed sellest suurt rõõmu, adudes samas, et lõviosa tööst seisab veel ees.
Fotol on vasakult Alli Laande, Ave Grenberg, Piret Leskova, Kerstin Rei, Lauri Sepp, Ants Taul, Merilin Kask, Kristi Ilves ja Laine Pedaja. Foto: Taavid Meedia
Soome-ugri kultuuripealinn 2021 on kogu Mulgimaa ja lähipiirkonna projekt, mis hõlmab kõiki omavalitsusi, külasid, kultuuri- ja haridusasutusi, ettevõtjaid jne. See on ainulaadne võimalus kogu Mulgimaale, millest võiks saada nii kultuurilist, majanduslikku kui ka mainekujunduslikku kasu. Oluline on, et kultuuripealinna aasta oleks nähtaval nn soome-ugri maailmas (sh Venemaa hõimurahvaste seas) ja et sellest kujuneks edulugu ka soome-ugri liikumise mõistes. On tähtis, et ka meie hõimurahvad ja -liikumine saaksid sellest tuge ja innustust.
Kultuuripealinnaks olemine 2021. aastal on samaaegselt suur tunnustus ja kohustus. Aasta tegevuskava peab olema mitmekülgne, kõiki kaasav ja võimalikult paljudeni jõudev. Selleks sai kaasa mõtlema kutsutud Mulgimaa ja lähipiirkonna erinevate valdkondade inimesed ning spetsialistid väljastpoolt. Sündmuste kava koos kultuuriprogrammiga täieneb pidevalt kogu kultuuripealinna aasta jooksul. Esialgu oli planeeritud u 17 sündmust ja neist neli on tähtsündmused, kus tähelepanu on kõigile soome-ugri rahvastele pühendatud. Oluline on ka põhjalik ja läbimõeldud turundus- ning kommunikatsioonitegevus, mis hõlmab erinevate meediakanalite oskuslikku kasutamist, sündmuste kajastamist ja maineloomist, mille mõju kestab soome-ugri kultuuripealinna aastast kaugemale. Välja on töötatud kultuuripealinna logo ja fotostend, loodud on eraldi Facebooki-leht.
Soome-ugri kultuuripäälinn 2021 logo kujutab endast mulgi mustrite ja mulgi kuue värvides linaõit, mis kätkeb endas mulkide jõukust, taassündi ning esivanemate poolt meile kaasa antud värvimaagia väge.
Kuna projekti juhtteemaks on mulgi käsitöö, on alustatud koostööd Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonnaga. Mulgimaa viie kihelkonna käsitöömeistritega plaanitakse ülemulgimaalist kooskudumist, meenete valmistamist ja viiakse läbi koolituspäevi tootearenduseks. Hõimurahvaste pärimusmuusika tutvustamist aitab korraldada Mulgimaa haridusasutustele Viljandi Pärimusmuusika Ait. Pärandturismi seminaripäeva koos hõimurahavste esindajatega aitavad läbi viia Viljandimaa Arenduskeskus, URALIC Keskus ja Sooma rahvuspargi loodusgiid Aivar Ruukel. Määrava tähtsusega on toidukultuur, õpime tundma hõimurahvaste köögipoolt - toiduvalmistamist, päritolu ja selle paikkonna erilisust. Kutsume üles toiduettevõtjaid osalema augustis soome-ugri rahvusköökide toidu tänaval Abja-Paluojas.
Soome-ugri kultuuripealinna juhtürituseks on mulkide ja hõimurahvaste pidu „Sia ja mia ütenkuun“, mis toimub 29. mail Karksi mõisa pargis. Mulgimaa ja hõimurahvaste laste folklooripäev on Mulgimaa lasteaialastele suunatud üritus, mis tutvustab mulgi ja teiste hõimurahvaste pärandkultuuri 25. märtsil Paistu koolis. Abja-Paluoja suvepäevad ja akordionfest on sel aastal hõimurahvaste pärandkultuuri teemaline. Suvel toimub retk liivlaste endistele maa-aladele (Koiva jõgi, Sigulda, Riia, Kuramaa ja rannaalad). Osa Põhja-Läti aladest kuulusid kunagise kultuuriloolise Mulgimaa koosseisu ja on seega osa Mulgimaa kultuuriloost. Veel on soomeugri mõõtme saanud traditsiooniline Karksi-Nuia meefestival, Eesti-Läti piiripunkti laat, ka Mulgimaa peremäng on aastal 2021 soome-ugri rahvaste kombestikust ja traditsioonidest kantud. Oktoobris tähistatakse ühiselt hõimupäevade nädalat Mulgimaa igas kihelkonnas ja nädala lõpuüritus toimub 16. oktoobril Paistu rahvamajas. Aasta lõpetab novembris Mulgi ja soome-ugri rahvaste konverentsiga ja galakontserdiga 27. novembril Abja kultuurimajas. Aasta vältel leiavad Mulgimaal aset soome-ugri rahvaid tutvustavad avalikud loengusarjad ja filmiõhtud, kus tutvustatakse soome-ugri rahvaid.
Kultuuripealinna ametlike ürituste programmi korraldamisse on kaasatud kodanikuühiskonna erinevad organisatsioonid ja neis tegutsevad inimesed kogu Mulgimaalt ja lähipiirkonnast. Oodatud on kõik soome-ugri teemalised koostööettepanekud, kohapealsed algatused ning sündmuste korraldamine. See on ainulaadne võimalus tutvustada piirkonna kultuuri ja ajalugu, tõsta Mulgimaa mainet nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt ning toetada ühtlasi kohalikku ettevõtlust.
Kindlasti mõjutab koroonaviiruse levikust tingitud olukord meid sel aastal, võib juhtuda, et me ei saa igal ajal külla kutsuda hõimurahvaid mujalt riikidest, muutuda võivad ka planeeritavad tegevused jms. Tuleb arvestada olukorraga ja tegutseme vastavalt võimalustele, säilitades positiivset meelt ja rahu ning kasutades tänapäevaseid tehnilisi võimalusi.
