Mulgimaa

Hendrik Adamsoni nimeline murdeluulevõistlus

Hendrik Adamsoni nimeline murdeluulevõistlus 2026

Aastal 2026 toimub Hendrik Adamsoni 135. sünniaastapäevale pühendatud 15. murdeluulekonkurss. Konkursi eesmärk on elustada murdeluulet ning tunnustada ja tutvustada autoreid, kelle looming  on  kaasa aidanud murdekeele hoidmisele ja levitamisele. 

Hendrik Adamsoni nimelise murdeluulevõistluse statuut

Hendrik Adamson (1891-1946) on Mulgimaal Helme kihelkonnas sündinud luuletaja ja proosakirjanik. Tema rikkaliku luulekeele üheks eripäraks on Mulgi murde kasutamine. Lisaks luuletustele avaldas ka miniatuure, dialooge, vesteid, jutustusi ja novelle.

Adamsoni rikkalik loomepärand on tänasele lugejale kättesaadav Hando Runneli koostatud ja kirjastuses Ilmamaa avaldatud kogumikes „Om maid maailman tuhandit“ (2008), „Kuldsel elukoidikul“ (2011) ja „Pastaldega pikne“ (2013).

1994. aastal otsustas Tarvastu vald Hendrik Adamsoni mälestuse jäädvustamiseks hakata välja andma temanimelist murdeluulepreemiat ning tegi seda aastani 2016. Pärast ühinemist Viljandi vallaga korraldasid murdeluulevõistlust Mulgi Kultuuri Instituut ja Mulkide Selts aastatel 2018 ja 2021.

Murdeluulepreemia laureaadid

Mats Traat (1994), Ilmar Vananurm (1996), Siim Kärner (1998), Ain Kaalep (2000), Monika Hint (2002), Milvi Panga (2004), Nikolai Baturin (2006), Häniläne (2008), Leila Smithson Holts (2010), Maie Perve (2012), Ene Säinast (2014), Irma Järvesalu (2016), Rauno Alliksaar (2018), Maryliis Teinfeldt Grins (2021).

KONKURSI EESMÄRK

Konkursi eesmärk on väärtustada Eesti eri piirkondade murdeluulet ning tunnustada ja tutvustada üldsusele murdeluule autoreid, kelle looming on kaasa aidanud murde hoidmisele, murdeluule loomisele ja levitamisele.

TOIMUMISAEG

Murdeluulekonkurss toimub ajavahemikul 1. aprill - 1. september iga kahe aasta järel.

KORRALDAMINE

Murdeluule konkursi korraldab Mulkide Selts, kes kinnitab korraldustoimkonna koosseisu. Teade konkursi kohta avaldatakse Mulkide Seltsi, Kihnu Kultuuriruumi, Kihnu Kultuuri Instituudi, Võro Instituudi, Viru Instituudi, Seto Instituudi, Kodavere Pärimuskeskuse, Sörvemaa Pärimuse Seltsi, Rannakeele Keskuse, Muhu Pärandikooli, Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse, Mulgi Kultuuri Instituudi veebilehtedel ja sotsiaalmeediakanalites, ajalehes Üitsainus Mulgimaa ja Mulgimaa vallalehtedes.

Täpsemad korralduslikud asjaolud (kuupäevad, korraldustoimkond jms) lepitakse kokku ja tehakse teatavaks iga kord eraldi.

VÕISTLUSTÖÖDE ESITAMINE

Võistlusele oodatakse luulevalikut vähemalt viiest luuletusest, mis on kirjutatud vabalt valitud Eesti murdes. Täiskasvanute ja õpilaste (kuni 19-aastaseks saamiseni) loomingut hinnatakse eraldi arvestuses.

Tööd saadetakse korraldustoimkonnale meili teel eraldi manusena PDF-formaadis. Erandkorras võetakse vastu ka käsitsi kirjutatud tööd. Mõlemal juhul peab võistlustööl olema märgusõna (õpilane lisab märgusõnale märke “õpilane”), et žürii saaks luuletusi erapooletult hinnata.

Võistlustööle tuleb lisada e-kirjas või kinnises ümbrikus autori nimi, isikukood, kontaktandmed ning kinnitus, et autor esitab võistlustöö konkursile ning annab autoriõiguse Mulkide Selts MTÜle. Õpilastel tuleb lisada oma vanus ja kool.

Isikuandmed on vajalikud osalejatele väljastatud preemia eest tulumaksu maksmiseks.

ŽÜRII JA HINDAMINE

Õigeaegselt saadetud töid hindab 5-liikmeline žürii, mille koosseisu kaasatakse Eesti Keele Instituudi ja/või Tartu Ülikooli ja piirkondlike kultuuriruumide esindajaid, õpetajaid ja/või kultuuritöötajaid, kes oma töö või eriala tõttu on seotud murdekeele ja kirjandusega.

Žürii otsus on konsensuslik ning kujuneb eelneva arutelu alusel.

Žürii liikmete töö tasustatakse vastavalt kokkuleppele, mis sõlmitakse enne tööle asumist.

VÕITJATE VÄLJAKUULUTAMINE

Võitjad kuulutatakse välja Hendrik Adamsoni sünniaastapäeval, 6. oktoobril või sellele lähedal oleval päeval Kärstna mõisas.

Parimaks osutunud täiskasvanud autor saab tunnistuse ning preemia suurusega 400 eurot. Parim õpilasautor saab tunnistuse ja preemia 100 eurot.

Teise ja kolmanda koha saanud täiskasvanud autorid ning õpilasautorid saavad tunnistuse ning raamatupoe kinkekaardid maksumusega vastavalt 50 eurot (2. kohad) ja 40 eurot (3. kohad).

Kõik osalenud autorid saavad osalemise eest Hendrik Adamsoni nimelise murdeluulevõistluse tänukirja.

Hendrik Adamsoni nimeline murdeluulevõistlus

1994. aastal asutas Tarvastu vallavalitsus Hendrik Adamsoni murdeluuleauhinna. Preemia asutamise ettepaneku tegi kirjanik Nikolai Baturin. Aastatel 1994–2016 andis seda välja Tarvastu vald. 2018. aastast korraldavad võistlust Mulgi Kultuuri Instituut, Mulkide Selts ja Viljandi vald.

Võistlusega hinnatakse, väärtustatakse ja kaitstakse eesti murdeid ja nende eluõigust.

Jüri Viikberg. Hendrik Adamsoni murdeluuleauhind. Oma Keel, 2015, nr 1

Murdeluuleauhinda antakse välja iga kahe aasta tagant. Preemia ja tunnistus täiskasvanud luuletajale ning tunnistus parimale õpilasele antakse tavaliselt üle Hendrik Adamsoni sünniaastapäeval, 6. oktoobril Kärstna mõisas.
See määratakse võistlusel uuele luuletööle või selle puudumise korral luuletajale ka juba avaldatud murdeluule eest.
Murdeluule võistlusele tuleb esitada luuletsükkel vähemalt viiest luuletusest. Kirjutada võib autori valitud murdes. Võistluse kokkuvõtted tehakse eraldi täiskasvanute ja õpilaste osas.

Murdeluulepreemia võitjad 

2021 Maryliis Teinfeldt-Grins
2018  Rauno Alliksaar, tartukeelsed luuletused
2016 Irma Järvesalu, luulevalik "Sõeru tänava suu"
2014 Ene Säinast, võrukeelsed luuletused
2012 Maie Perve, "Süämevalu" ja "Mia laula emäkeelen"
2010 Leila Hella Smithson “Miq ao inemiisil”
2008 Häniläne "Istsõ inemine suurtii veeren"
2006 Nikolai Baturin luuletsükkel „Elukillu”
2004 Milvi Panga luuletsükkel „Läämi kaemi”
2002 Monika Hint luuletus „Kas põllumiis on rikas...”
2000 Ain Kaalep luulekogu „Haukamaa laulu”
1998 Siim Kärner luuletus „*** Piläkun põlep pird…”
1996 Ilmar Vananurm luuletsükkel „Olõ vihm”
1994 Mats Traat luulekogu „Armastuse päiv”