Halliste ja Karksi kihelkonna rahvarõivad

Kuna aastatel 1587–1877 moodustasid Halliste ja Karksi kaksikkihelkonna ja veel 19. sajandilgi moodustasid need kultuurilooliselt ühtse ja vanapärase Lääne-Mulgi rühma, siis seetõttu käsitletakse kahe kihelkonna rahvarõivaid koos (Eesti rahvarõivad).
Halliste-Karksi rahvarõivad olid 19. sajandi keskpaiku Lõuna-Eesti üldise arhailisuse taustal silmatorkavalt vanamoelised. Siin esines palju rõivaosi, mis mujal Eestis juba haruldased, kuid mis läänepoolsetele mulkidele olid veel vägagi iseloomulikud: valge pearätt, villane (sõba) ja linane (linik) õlakate, kokkuõmblemata vaipseelik (villast nimetati samuti sõba/sõuke ja linast pallapool), arhailise taimornamendiga puusapõll (küllerätt), kitsas vöökirjakujuline geomeetriline sukakiri, väga arhailise lõikega särk (ame) ja viimasega lõikelt sarnanev pikk-kuub (vammus, särk) (Eesti rahvarõivad).

Mehed olid liikuvama eluviisiga ja kohanesid kiiremini ka rõivauuendustega. Meeste ülikond on olnud alati vähem seotud vanade traditsioonidega kui naiste rõivas. Samuti polnud mehe rõivaste järgi võimalik külas määrata selle kandja perekonnaseisu.

Halliste-Karksi mehe rõivakomplekti kuulusid 19. sajandi esimesel poolel: särk, püksid, vatt, pikk-kuub, kasukas, rüü, nahkrihm koos nahktaskuga, lambamustad sukad, pastlad või mustad kingad, lambamust pehme viltkaabu.