Mulgimaa

Kaheksas Mulgi pidu „Ämäriguaa luu“ toimub 16. mail Sooglemäel Mulgi Elamuskeskuses

Mulgimaa kige suuremb perimussündmus, kahessas Mulgi pidu „Ämäriguaa luu“, tuup 16. mail 2026 Mulgi Elämuskeskusese Sooglemäel kokku mulgi ja Mulgimaa sõbra lähembelt ja kaugembelt. Sii om päev, ku kõlave mulgi kiil ja mulke laul, tants paistap kavvetale ja ütteoidmine saap jusku värsket luhti manu.

Mulgi pidu päämine sihk om kutsu kokku kik mulgi – noore ja vana, siit- ja säältpuult ilma –, et ütenkuun mulgi keelen laulda, mulgi tantse tantsi, mulgi lugusit mängi ja kõnelde. Et mulgi kultuur äitsnes ja kogukond tunnes rõõmu kuunolemisest.

Mulgi jundam panep Mulgimaa terves nädälis kõlame

Siikõrd jakkup Mulgi pidu terves nädälis. 11.–15. maini kutsume kikki Mulgimaa punte kõrraldeme oma kodukandin väiksit konsserte ja ülesastmisi – olgu nii sis küläkeskusten, endistel tantsumägedel, kodu-uuven või mujal. Egä punt tiip oma näoge väikse konsserdi, nõnda et terve Mulgimaa saap sel nädälil täis mulgi laulu, tantsu ja muusikat. Kik nii jundami, millest meile täädä andas, paneme siia selle lehe pääle kah kirja ja jagame tede tegemisi laiembelt.

Pidupäev 16. mail Sooglemäel

VIII Mulgi pidu kige tähtsamb päev om 16. mai, ku tuleme kokku Mulgi Elämuskeskusese. Väräti ja Ämäriguaa laat tetäs valla kell 13. Pääle arilike kauplejide oodame laada pääle  „saatkonde“ nii Mulgimaa omavalitsustest, kihelkondest ku kaugembidest kantest, kus mulgi om oma kamba kokku pannu.  Mekime ääd kodust süüki, imeldeme käsitüüd ja saame osa tegemistest, mis annave egäle Mulgimaa kandile selle oma näo.

Edimelt astup üles Mulgimaa Noordeorkester kavage „Polkast rokini“. Peris pidu lääp valla pidutule ürgämisege, sõna saave vallavanembe, Mulgi vanemb ja kihelkonde nõnamihe.

Kultuuripesä ja oma näoge programmid

Mulgi pidu tähtis osa om siikõrd egäl puul laadalatsi pääl oleve kultuuripesä ja ülesastmise nende sihen. Elämuskeskuse usseaia pääle säetes pesäsit ja püünesit, kus pundi saave ette kanda oma 20-minutilisi mulgi kavasit. Tantsjide jaos teeme omaette tantsupüüne pesä. Tantsurühme päämine ülesastmine Mulgi pidul omgi oma konsserdikava tantsupesän.

Päevä sihen saap teos laste- ja uvve mulgi muusika konssert. Sääl astuve üles laste-, noorde- ja täisialiste koori ja pundi. Kuulda saap uut mulgikiilset muusikat. Mudilaste ja memmede iistvedämisege tuvvas päältvaatejide ette mänguline perimuskava.

Õhtu nagel – konssertetendus „Ämäriguaa luu“

Mulgi pidu pääliskiri ja sisu köidetes kokku õhtusel konssertetendusel „Ämäriguaa luu“, mis om mulgi irmu- ja jubejuttest ainet saanu muusikage lugu. Teema perrä om säet aig kah – pidu akkap ildamb, et lõpukonssert jääs just ämäriguaa pääle.

Konssertetenduse osalise:
Tiater TEMUFI, laulje, segärahvatantsurühm Samm Sassis, ansambel OOPUS, saadap Themuri Sulamanidze ansambel.

Punte kirjapanemine

VIII Mulgi pidule om oodet kik Mulgimaa rühmä ja pundi:

  • lasteaia tantsurühmä, mudilas-, laste- ja poistekoori,
  • noorde- ja täisialiste koori, lauluansamble,
  • rahvatantsurühmä, kapelli ja perimuspundi.

Rühme saap kirja panna 28. veebruarini 2026 ja sedä saap tetä SIIN. Rohkemb täädust rühmele, kes pidule tuleve, levvät  SIIT.
Küindlekuu tõisen poolen tetäs täätäves täpsemb kava ja noodi. Paastukuu ürgüsen tuleve liigijuhte kokkusaamise.
Rohkemb täädust annap pidu luuvjuht Oksa Priit, tel 5810 0197, või liigijuhi.

Mulgi pidu luuvmiiskond

Mulgi pidu luuvjuht om Oksa Priit, muusikajuht Kase Kadi (naiskond: Toomsalu Liisi, Lillepuu Tiina). Perimuskavade sammusäädje om  Mändma Sirli, konssertetenduse „Ämäriguaa luu“ tantsujuht Vallase Birgit. Kõrraldusjuht om Tintsi Are (Mulgi Kultuuri Instituut ja Mulgi Elämuskeskus), rojektijuht  Härmi Evelyn (Villändi vallavalitsus) ja temä edimene abiline Koorepi Piret.

Vanad mulgid rääkisid, et igal talul oli kord oma majavaim Pell.
Talle viidi ande – leiba, piima või esimene vili –, et õnn majast ei kaoks.
Niikaua kui kombeid peeti, oli rahu.
Aga kui need ununesid, võis õhtuhämaruses kuulda samme…
või näha kedagi, kes polnud enam päris inimene.
Mõni rääkis koguni, et metsas liikus siis libahunt või vanapagan.

Mulgimaa suurim pärimussündmus, järjekorras kaheksas Mulgi pidu „Ämäriguaa luu“, toob 16. mail 2026 Mulgi Elamuskeskusesse Sooglemäel kokku mulgid ja Mulgimaa sõbrad lähedalt ja kaugelt. Mulgi pidu on päev, kus mulgi keel kõlab, mulgi laul kõlab ja tants paistab kaugele ning ühine kultuuriruum saab värske hingetõmbe sõõmu.

Mulgi peo peamine eesmärk on endiselt kutsuda kokku kõik mulgid – noored ja vanad, siit- ja sealtpoolt ilma –, et koos mulgi keeles laulda, mulgi tantse tantsida, mulgi lugusid mängida ja jutustada. Et mulgi kultuur õitseks ning kogukond tunneks rõõmu koosolemisest.

Mulgi jundam paneb Mulgimaa nädalaks kõlama

Tänavu laieneb Mulgi pidu terveks nädalaks. 11.–15. mail kutsume kõiki Mulgimaa kollektiive korraldama oma kodukohtades väikseid kontserte ja ülesastumisi – olgu need külakeskustes, endistel tantsumägedel, koduhoovides või muudes eripärastes paikades. Iga kollektiiv loob oma näoga väikese kontserdi, nii et kogu Mulgimaa täitub sel nädalal mulgi kultuuri helide ja liikumisega.

Enda soovist jundam korraldada anna märku Inganora Makkole (inganora1@gmail.com, +372 5343 4585). Jundamite toimumispaikadest ja programmist anname ülevaate siin lehel ja erinevates meediakanalites aprilli esimeses pooles.

Pidupäev 16. mail Sooglemäel

Kui õhtuhämarus vajub Mulgimaa küngaste kohale ja kevadtuul üle põldude vanu lugusid sosistab, kogunevad mulgid, Mulgimaa sõbrad ja külalised lähedalt ning kaugelt taas ühte paika.
Seal, kus rahvas kokku saab, laul kõlab ja tants põrandaid põrisema paneb, sünnib midagi enamat kui pidu – sünnib lugu.

VIII Mulgi Pidu toob Mulgi Elamuskeskusesse Sooglemäel kokku Mulgimaa hääled ja sammud.
Kõlab mulgi keel, kajavad laulud ja keerlevad tantsud – ning vanad pärimuslood tõusevad nagu udu põldude kohalt.

Kultuuripesades mängivad Mulgimaa pillimehed, tantsib üle 380 rahvatantsija ja laulavad koorid 300 lauljaga.
Laat pakub Mulgimaa maitseid, käsitööd ja muud head kraami – kõike seda, mis teeb ühest peost õige mulgi peo.

Peo avab Mulgimaa Noorteorkester ning päeva jooksul astuvad üles Mulgimaa laste-, nais-, mees- ja segakoorid, tantsurühmad igas vanuses ning loomulikult muusikud ja kapellid.

Aga kui õhtu kätte jõuab ja varjud pikemaks venivad, sünnib midagi hoopis teistsugust.
Just sel ajal hakkavad liikuma lood, mida päise päeva ajal ei räägita.
Ja need, kes päeval end ei näita.
Ärkavad vanad õpetlikud lood – lood inimestest, kes ei olnud alati need, kes nad paistsid olevat.
Lood, kus pimeduse piiril võib kuulda samme… või laulu.

Õhtu kulmineerub suure õudusmuusikaliga „Ämäriguaa luu“, kus lavale astuvad teater TEMUFI, ansambel OOPUS, solistid, Themuri Sulamanidze saatebänd Tikupoisid, Mulgimaa koorid ja segarahvatantsurühm Samm Sassis.
Vanad mulgi õuduslood saavad uue kuju – muusika, teatri ja tantsu kaudu.

Tule ja saa osa Mulgimaa suurimast pärimussündmusest.
Tule kuula lugusid, mis pole kunagi päriselt kadunud.
Ja pea meeles – mõni lugu ei taha ainult räägitud saada.

VIII Mulgi Pidu ootab sind.

 

Ajakava
13.00 avatakse taluväravad ja algab laat
14.00 VIII Mulgi Peo „Ämäriguaa luu“ avamine
14.15 Mulgimaa Noorteorkestri kontsert „Polkast rokkini“
15.00–17.00 ülesastumised kultuuripesades
17.00 Kooride ja Mulgi uue muusika kontsert
18.15–19.30 ülesastumised kultuuripesades
19.30 Mulgi õuduslugude muusikal „Ämäriguaa luu“
22.00 suletakse taluväravad

 

Registreerimine kestab kuni 28. veebruarini 2026 ja seda saab teha SIIN. Täiendav infomaterjal osaleda soovivatele kollektiividele on leitav SIIT.
Lisainfo ja täpsemad selgitused annab peo loovjuht Priit Oks telefonil 5810 0197 või liigijuhid.
 

Mulgi peo meeskond

Mulgi peo loovjuht on Priit Oks, muusikajuht Kadi Kask (naiskond: Liisi Toomsalu, Tiina Lillepuu). Folkloorikavade liikumisjuht on Sirli Mändma, kontsert-etenduse „Ämäriguaa luu“ tantsujuht Birgit Vallas. Jundamite koordinaator Inganora Makko, turundusjuht Sandra Kõressaar, korraldusjuht on Are Tints (Mulgi Kultuuri Instituut ja Mulgi Elamuskeskus), projektijuht Evelyn Härm (Viljandi vallavalitsus) ja tema parem käsi Piret Koorep.