Helme

Mats Erdelli kabel

Taagepera surnuaial Alal on perekonnakabel, mille laskis ehitada Sõnni Mats – esimene eesti rahvusest mõisnik Mats Erdell.

Kabeli keskel seisab suur kivitahvel kirjaga „Siin hingab rahhoga omma suure töteggemissest ja holekandmissest Sõnni peremees Rope mõisa Pfandhalter ja Pattkülmõisa Rentnik Matz Erdell – sündis Pöögle valla Erdo tallus essimesse Kristuse ülestõusmise pühha jutluse aial 1792 aastal, surnud Pattkülla mõisan 2-sel Detsembre kuu päwal 1847…“.

Linakauplemise ja voorivedudega jõukaks saanud Sõnni Mats oli 1830. aastate algul saanud suure Patküla mõisa rentnikuks. Kui 1836. aastal läks müügile naabermõis Roobe – Patkülast küll poole väiksem, kuid heade maadega –, tahtnud Mats Erdell seda osta. Kuna seaduse järgi polnud see veel võimalik, ostnud ta selle sõbrasuhetes variisiku, Voltveti mõisaomaniku Heinrich von Stryki
nimele, saades ise pandihärraks. Erinevalt rentnikest oli pandipidajal mõisa üle peaaegu piiramatud  õigused. Ta ei saanud üksnes osaleda rüütelkonna maapäevadel – see õigus oli ainult mõisa pärisomanikul.

Talupoegade jaoks sai Matsist täis mõisahärra, samas võis ta majanduslikult sõltumatuna lubada endale küllaltki suurt vabadust aadlikest mõisnikega kemplemisel, mida Mats ka kasutamata ei jätnud. Kui 1866. aastal anti Liivimaal mõisate omamise õigus vabaks, sai Mats Erdelli poeg Hans (1819–1892) isa omandatud Roobe mõisa pärishärraks.

Mats Erdelli järeltulijaist said kadakasakslased. 1939. aastal lahkusid Erdellid koos baltisakslastega Saksamaale.