Paistu kihelkonna ajaloost
Paistu kihelkond (saksa Kirchspiel Paistel), hõlmas Viljandimaal Paistu valla ning Halliste ja Pärsti valla osi, ulatus Heimtalist Pahuvereni ja Õisust Holstreni.
Oli arvatavasti 13. sajandi alguses Sakala muinaskihelkondi (Paistekund; esmamaining 1569) (Eesti Entsüklopeedia). Paistu on olnud nii muinas- kui ka hilisema kirikukihelkonna Paistekund keskus. Keskajal kuulus Karksi foogtkonda.
Orduajal kuulus Paistu Karksi foogtkonda, 1329 rüüstasid Paistut leedulased, 1481 tungis sinna Vene vägi. Vanimad mõisad on Holstre, Loodi, Sultsi ja Õisu. Talusid hakati varakult päriseks ostma.
Paistu kihelkond oli rahvusliku liikumise keskusi, seal (Kipil, Kovalil, Pulleritsul ja mujal) tegutsesid Jaan Adamson ning vennad Adam Peterson ja Peeter Samuel Peterson. Paistu kihelkonnakoolis (asutatud 1854) on õppinud Mihkel Veske, Juhan Kunder ja Mart Raud ning õpetanud ja loometööd teinud Jaan Bergmann ja Friedrich August Saebelmann.
F. A. Saebelmann on populaarsete koorilaulude "Kaunimad laulud" ja "Ema süda" autor.
Kalmistule on lisaks eelpool nimetatutele maetud Adam Peterson, Hain Henno, Jaan Leppik ja rahvalaulik Liisu Mägi.
Paistu kihelkonnas paiknes 14 mõisat ja 6 karjamõisat.
Paistu Püha Neitsi Maarja kirik. Arvatavasti 13. sajandi neljandal veerandil ehitatud kivikirik oli tornita ning koosnes kolmelöövilisest kolme traveega pikihoonest ja väiksemast, kesklöövist veidi laiemast kvadraatsest kooriruumist; kavatis järgib Nõo kiriku traditsiooni. Koori seinu liigendavad avarad segmentkaarsillustega nišid, samuti kolm lihtsa kujundusega sakramendinišši.
Kooris on säilinud arhailine vestfaalipärane kaheksaosaline roidvõlv, mille mõigasroided toetuvad paekivist nurgakonsoolidele; tähistaevast imiteeriv koorivõlvi maaling valmis 1903 Riia Jakobi kiriku eeskujul. Algsest pikihoonest on säilinud üksnes seinad. Piilarite ja võlvide kohta andmed puuduvad, löövide proportsioone markeerivad liseenilaadsed eendtoed lääneseinas. Harva esinevalt – võimalik, et kaitseülesandest tulenevalt – oli kirikus kaks võlvidele viivat müüritreppi.
1668. aasta visitatsiooniprotokollis uhkeks nimetatud torn hävis Põhjasõjas, taastati peale sõda (165 jala kõrgune puust torn), kuid 1817 süütas välk torni ning tules hävisid kirik ja koguduse vara, sealhulgas orel.
Praegune neogooti stiilis läänetorn ja kaks väiksemat flankeerivat torni pikihoone eendtugedel lääneseinas ehitati 1862–66 arhitekt Matthias von Holsti projekti järgi. Lisaks lääneportaalile oli portaal ka lõunaküljel.
Paistut on kroonikaraaamtutes märgitud esmakordselt ajaloos teadaolevatel andmetel 1234 (räägitud kirikust, mis oli kihelkonna keskuseks) Orduaegsetes ürikutes on Paistut nimetatud Paistel, Paystele ja Peystel. Paistu oli Eestimaa üks väljapaistvamaid kihelkondi. 1866.a. kui võeti vastu vallaseadus ja valdadest said riiklikud haldusüksused, algas arvukate mõisavaldade liitmine. Veel 19. sajandi viimasel veerandil oli Paistu kihelkonna alal 10 valda – Aidu, Heimtali, Holstre, Loodi, Morna, Pahuvere, Tuhalaane, Vardi ja Õisu vald ning Paistu kirikuvald. 20. sajandi alguses toimus valdade liitmine ja Paistu kihelkonnas oli 20. sajandi alguses kuus valda: Aidu, Heimtali, Holstre, Loodi, Tuhalaane ja Õisu. Kihelkond oli 450 ruutkilomeetrit suur ja seal elas ca 7000 inimest (1934.a. andmed).
Suurim valdadest oli Holstre vald, mis eksisteeris 131 aastat (1819-1950). Enamus endisest Holstre kroonuvallast jääb tänase Paistu valla piiridesse kuid osa kuulub ka Tarvastu ja Viiratsi valda.
Loodi vald eksisteeris 1921-1937, mil moodustati Paistu vald. Osa endisest Loodi vallast kuulub Tarvastu valla alla (lahusmaatükk), osa Halliste ja osa Kõpu valla alla.
Tuhalaane vald kaotati 1950. aastal ja selle valla maad jäävad põhiliselt Tarvastu ja Karksi valla piiridesse.
Õisu vald eksisteeris kuni aastani 1937. vallakeskusega Sultsis. Tänaseks on osa Õisu valla maadest Paistu vallas, osa aga Halliste ja Karksi vallas.
Aidu vald koosnes kahest tükist, valdav osa tänasel Paistu valla territooriumil, kus asus ka 1870. aastal ehitatud vallamaja. Teine osa asus Heimtali valla keskel. Pikaajaline vallavanem (Hiljem Paistu vallas) oli Hans Ulk – 21 aastat. 2008. aastal avati praeguses Paistu külas Vana-Polli talu seinal talle mälestustahvel.
Heimtali vald kujutas endast rõngast ümber Aidu valda kuuluva Laanekuru. Heimtali vald säilis kuni 1939. aastani, misjärel moodustati Raudna vald. Heimtali vald jääb praeguse Pärsti valla territooriumile.
Seega on Paistu kihelkond üks vähestest kihelkondadest, kes on tänaseks jagatud ära Paistu, Karksi, Halliste, Pärsti, Viiratsi ja Tarvastu valdade vahel, kusjuures suurem osa kihelkonnast jääb Paistu valla territooriumile.
1937.a. ühinesid Aidu, Loodi ja Õisu vallad Paistu vallaks. 1939. aasta omavalitsuste reformi järel kuulus Paistu kihelkonda 4 valda : Holstre, Paistu, Raudna ja Tuhalaane. 1950.a. moodustati Viljandi maakonna piires kaks rajooni – Viljandi ja Suure-Jaani. Paistu vald jäi Viljandi rajooni koosseisu ning vallast sai Paistu külanõukogu. Paistu vald eksisteeris aastatel 1937-1950 ja uuesti alates 1991. aastast. Taasiseseisvunud Eestis on Paistu valda juhtinud 1991-1996 Silvi Lember; 1996-1999 Ülo Tuvi ja alates 1999. aastast Ene Saar.
Holstre ja Paistu olid rahvusliku ärkamisaja keskused Viljandimaal. Teada on palvekirjade algatamine siitmailt (1864 Adam Peterson), samuti ka Eesti Aleksandri kooli idee. Paistu kihelkonnas Holstres sõnastas selle idee esimesena Pulleritsu koolmeister Jaan Adamson. Eestluse idee kandjatena on tuntud Adam Peterson, Jaan Adamson, Hain Henno, Peeter Peterson, Hans Wühner jt. Kant on tuntud ka varase hariduselu andmisega.
Paistu kihelkonnas oli kool juba 17. sajandil, sest 1688 on kirjutanud B.G.. Forselius, et Paistu kiriku juures õpetatakse lapsi lugema tema meetodite järgi. Paistu Põhikool, mis asub Sultsis, kuulub Forseliuse Seltsi.
1837. alustati kooli ehitust ja 1839. aasta mardipäeval alustati koolitööga Aidu vallamaja lähedal Tölli koolis, kus esimeseks koolmeistriks oli opman Leemet. Praeguse kooli lähedale Peebule ehitati uus koolimaja 1872. aastal.
1837. aastal alustati koolitööd ka Õisu vallas Lolli talus, kuhu oli kooli rajaja Õisu mõisnik von Sievers. Praegusele koolihoonele pandi nurgakivi 1938. aastal ning koolimaja avati 1939. aastal. 2008. aastal nimetati kool Paistu Kooliks, koolis antakse põhiharidust ning alates 2008. aasta septembrist on koolis ka lasteaia vanem rühm.
1854. aastal avati poeglaste kihelkonnakool Paistus. 1871-1924 töötas tütarlaste kihelkonnakool, kus organistiks ja õpetajaks oli oma surmani (1880-1911) helilooja ja koorijuht Friedrich Saebelmann. Ta asutas 1880.a. segakoori Heli, mis eksisteeris Paistus 125 aastat. Koori juhatas pikki aastaid õpetaja Martin Kahu ja hiljem tema tütar Heli-Maria Kahu. Koolimaja põles maha 1941. aasta juunis.
Pulleritsu kool alustas tööd 1833. aastal, uude majja kolis kool 1865. aastal . 1935. aastal kolis kool uude majja Holstres, kus tänaseni asub 9-klassiline kool. Pulleritsu ja Pirmastu algkoolid liideti tollal Holstre 6-klassiliseks algkooliks. 2007. aastal asutati kooli juurde lasteaiarühm ja kool hakkas kandma nime Holstre Kool.
Paikkonnaga on seotud palju ajaloos tuntud nimesid:
Jaan Bergman (Paistu pastor 1833-1916, kirjanik, luuletaja), Jaan Adamson (Pulleritsu kooli õpetaja 1852-1879, Aleksandrikooli asutaja. Tema mälestuseks avati Holstres mälestuskivi praeguse koolihoone juures 1963. aastal – Pulleritsu kooli 130. aastapäeval), Andres Aavik (Pulleritsu kooli õpetaja 1879-1882, muusik, laulukooride juht), Juhan Aavik (helilooja, dirigent, laulupidude üldjuht), Martin Kahu (Paistu kihelkonnakooli õpetaja, organist, koorijuht), Juhan Kunder (1852 – 1888, kirjanik, luuletaja Kovali talust), Hain Henno (rahvusliku liikumse tegelane Kovali talust, Aleksandrikooli ja Eesti Kirjameeste Seltsi asutaja), Minni Nurme, Salme Eckbaum (luuletajad), Mats Tõnisson (kalendrikirjanik, Rahva Tähtraamat 1882.), Mihkel Veske (keeleteadlane, luuletaja , folklorist), vennad Adam ja Peeter Peterson (rahvusliku liikumise tegelased), Epp Vasar ja Liisu Mägi (rahvalaulikud), Jaak Kärner (maailmameister laskmises – Rooma 1934, kaitseliidu asutaja). Neist paljud on maetud Paistu kalmistule.
