Tätta talu
Asukoht: Tätta talu, Metsaküla küla, Mulgi vald (endine Karksi vald)
Tätta on vanim säilinud mulgi talukompleks, kus lisaks rehihoonele on hiljem rajatud karjalaut, viljakuivati koos aidaga, riistakuur ja saun. Hooned on tumepruunide seinte ja valgete aknaraamidega. Uhked on majandushoonete maakividest laotud heleda vuugiga soklid.
Tüüpiline 19. sajandi rehielamu on ehitatud 1860. aastal. Kambritepoolsesse otsa on ehitatud rohkete klaasakendega veranda. Rehealune on kasutusele võetud loomalaudana. Laastukatus on asendatud eterniidiga. 1894 ehitatud laudahoone on pikk, kõrgel maakivisoklil viilkatusega majandushoone. Lauta sissepääsud on kolme kahe poolega ukse kaudu.
Hoone on kokku ehitatud samuti viilkatusega küüniga. Ait-viljakuivati on ehitatud 1927, aida osas puhasvuuk dekoratiivne maakivisokkel.
Tätta taluhooned on võetud muinsuskaitse alla arhitektuurimälestisena. 2003. aastal omistas Muinsuskaitseamet Tätta talule väärikuse märgi.
Pöögle mõisa maadel asuva 49-hektarise talu ostis pärisomandusse Märt Ackerberg. Tema poeg Peeter, kes oli ka talu viimane ennesõjaaegne peremees, eestistas nime Aasamäeks.
Tätta talu oli väga korralikult välja ehitatud ning hoonetest ümbritsetud õuel oli isegi purskkaev, Talu elumajaks oli aastatel 1850-1860 ehitatud Põhja - Eesti tüüpi rehielamu, mida aeg-ajalt moderniseeriti. 1928. aastal sai hoone juurde kaks elutuba, toa mansardkorrusele ja kahekorruselise veranda. Teise otsa lisati hobusetall.
14. mail 1948 tehti talu peremees Peeter Aasamäe kulakuks ja järgmisel aastal küüditati koos abikaasa, tütre ja naiseõega Novosibirski oblasti Tsanõ rajooni. Ta suri 16. märtsil 1951 (Eesti Entsüklopeedia).
Kompleksis on ka 1936. aastal ehitatud keskmise suurusega kaheosaline viilkatusega elumaja, mille majandusruumide osa on risttpalk puithoone, eluruumide osa on krohvitud puithoone. Viimistluses torkab silma dekoratiivselt laotud puhasvuuk maakivisokkel.
