Lood ja luuletused

Metsa veerel väike maja

Metsa veerel väike maja.Johannes Taul, Riidaja, Helme kihelkond

Kui päike taevas käib kõrgel

ja saabunud kevad on taas,

siis loodus jälle on virge

ja lilledest kirendab aas.

Mind rännuärevus valdab

ja kaugusse sööstaksin ma.

Siis sinna ma ruttaksin,

kus ammugi ootab mind

koduselt kohisev laas.

 

Refr.: Metsa veerel väike maja

          varjul pärnapuude all.

          Õitseb tooming aia taga,

          varsakapju allikal.

          Seal kord minu kätki hällis,

          ammu, ammu oli see.

          Kuid mu kodupaik, nii kallis,

          ealeski ei unune.

 

Ma tihti mõtetes rändan

koduniitude kastesel teel

ning karjakelli ma kuulen

veel kaikumas loojangu eel.

Ja memme käed imehellad,

kui paitaksid väsinud pead.

Unelaulu laulab ta,

võiksin et uinuda nõnda

kui kord lapseeas.

 

(Johannes Taul on sündinud Riidaja vallas)