Helme mehe rahvarõivad
Helme mehe rõivakomplekti kuulusid 19. sajandi keskpaiku valge linane särk, poolpikad linased või villased püksid, vatt, rüü, must villane pikk-kuub, kasukas, villane vöö, sukad koos sukapaeltega, kindad, pastlad ning lambamust kaap või kõrvik.
Pikk-kuub (särk, vammus) Helmes kandsid mehed laia selja ja puusadega, kohati aga ka veel vanapärast laia seljaga pikk-kuube nagu naisedki. Mehed kandsid alati pikk-kuue peal vööd.
Laia seljaga kuubi kanti viimati 19. sajandil veel vaid kihelkonna lääneosas. Need kuued olid enamasti kaunistusteta.
Puusadega meeste kuued olid kaunistatud punase kaaruspaelaga nagu naiste omadki. Kuue valmistamiseks kulus 3,7-4 m 90 cm laiust toimset vanutatud kangast, punast kalevit lõhandikulappideks, kalevit või sametit kraelappideks ja kaunistuseks punast kaaruspaela. Ees vöökohal olid kinnitamiseks haagid.
Helmes nagu teisteski Mulgi kihelkondades mäletati pikk-kuue tõmbamist kasuka peale.
Hupel mainis Helme kuubedel punaseid nöörilustusi ja ka punast kalevit. Kaleviks nimetati paari sõrme laiust kanti, mis käis mööda hõlmu, seespool. Käies vilksatas punane kant nähtavale. Samuti olnud ka varrukasuud seestpoolt punasega kanditud.
Lõuna-Viljandimaa meesterõivastuses ei esinenud nii suuri erinevusi ja vanapäraseid jooni kui naisterõivastuses.
Kõige kauem püsis kasutusel Mulgi pikk-kuub, olles üldine veel 19. sajandi viimastel aastakümnetel.
Sellele pakub tõendust 1882. aasta Sakalas ilmunud pidurõivais Lõuna-Viljandimaa mehe tüüpkirjeldus: Vana Eesti isa käis niimoodi piduriides: Tall oli must kaapkübar pääs, pitk mustkuub seljas, must pussak vööl, mustad põlvini sukad, mis allpool põlve keermet pundikuga kinni hoitud saivad, kellel jälle tuttud otsas olivad. Pastla paelad ei läinud kõrgemalle, kuid paljalt pealepoole jala munaluid. Valge särk oli liht ning sai kaela alt hõbe preesiga kinni pantud. Ees oli tasku, kuhu kõik asjad, mis vanal mehel ostmise, muidu tarvituse ehk piibutamise juures tarvis olivad. – Noortel meestel olivad nüüd muidugi kenamad ja noore ea jaulised riided, kellest aga ikka kõige tähtsam meie Eesti pitk must kuub oli. (Sakala 1882, nr. 26) (Kasutatud allikas: Viljandi muuseum).
