Helme kihelkonna rahvarõivad

Helme naise rahvarõivad

Helme naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, lambamust villane sõba või linane õlakate, must villane pikk-kuub või kampsun, kasukas, põll, vöö, Tarvastu tanu ehk mulgirätik või väike tülltanu, laia sääremarjaosaga või vikeldatud villased sukad, kindad ning jalanõudena pastlad, hiljem kingad (allikas: Viljandi muuseum)

Helme neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja mulgirätita (tanuta). Peas kandis ta peapaela.

Naised kinnitasid särgi eest kaeluse juurest sõle või preesiga. Preesiks nimetati tavaliselt ka väikest vitssõlge. Mäletati, et särgi ees oli prees, hõbedast väike võru, täiesti sile (ERM EA 231: 27).

Helmest on teateid ka hõbedast suurte kuhiksõlgede kandmise kohta. Juuli Jürissoni andmetel oli Hummulis ehteks olnudsuur ümarik sõlg nagu kuhelik. See oli mõnel, kes jõukam. Helmed olid kaelas. Neid oli mitut moodi – ümarikke, piklikke, musti ja rohelisi. (ERM EA 231: 36). Või teine teade Koorkülast, kus hame ees kanti vitssõlge, preesi. Isa prees oli suurem kui ema oma.

Sõlgi oli ka olnud – need olid suured ja kallid. Helmed olid.(ERM EA 231: 44). Riidaja vallast on teateid, et sealpool tehtud kindlat vahet preesi ja sõle vahel, sest mõlemal oli oma eriotstarve. Sõlg oli ainult naistel ja ehtimiseks, kuna preesi tarvitati särgi rinnaesise kinnipanemiseks ja oli seega igapäev tarvis. Sõlg oli ümmargune, nagu ümberpööratud pisike kausike naiste rinnal, tihti hõbedast ja seda tarvitati vaid käimisel, pühadel, pidudel. Prees, vanasti tarvitatud kõrvalnimetusena ka rees – ümmargune, hõbe või muu metall.(ERM KV 23: 219).

Loe edasi Helme naise rahvaõivastest

Pildid